segunda-feira, 13 de dezembro de 2010

FRETILIN SEI LAKON IHA ELEISAUN LEJISLATIVA 2012

Tur Hamutuk Media (THM). Fretilin sei lakon iha eleisaun lejislativa 2012, kasu lia hirak ne'e husi Rui Costa, Direktur Exekutivu ONG Tur Hamutuk iha nia knar fatin ba THM, Segunda-feira (13/12/2012). Haktuir tan Rui Costa, "target FRETILIN Governu AMP ukun to'o deit fulan nem(6) ba tinan ida (1), maibe espekulasaun ida ne'e faila". Tenik tan Rui Costa, "Governu AMP ukun liu ona tinan tolu (3), difcil ba partidu Fretilin atu rekopera". Argumenta tan, Direktor Exekutivu ONG Tur Hamutuk, "ho performence husi IV Governu Konstitucional, dificil ba Fretilin atu rekopera terenu perdidu iha tinan hirak ne'ebe maka lakon ukun".

Haktuir tan Rui Costa, "Fretilin agora sira nia kilat no kartus maka oinsa maka uja korupsaun nudar arma ba sira iha 2012, neduni buka explora maximu isu korupsaun", defende Rui Costa, Direktur Exekutivu ONG Tur Hamutuk.

Dehan tan Rui Costa, "konaba korupsaun, Governu Fretilin mos koruptus, pior liu maka sira halo Lei Pensaun Vitalicio hanoin ba sira nia an, la hanoin ba povu, ne'e korupsaun politika, material no moral", argumenta Rui Costa.

#

quinta-feira, 2 de dezembro de 2010

MCC interese Politika externa Rai Amerika nian

MCC troka Konsensu Washington, defende NGO Tur Hamutuk

Dili. Tur Hamutuk Média (THM). Millennium Challenge Cooperation (MCC) ne’e instrument politika externa Estadu Amerika nian, rai ne’ebe maka atu hetan tulun husi fundus ida ne’e buka obedece ba kriterius ruma, haktuir lia hirak ne’e husi Nando Belo, Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk ba THM, sexta-feira (03/12/2010) iha ninia knar fatin.

Haktuir tan Nando Belo, ”konaba kriterius ne’ebe maka sai hanesan padraun ba fó tulun, katak Timor-Leste ninia rangking monu konaba korupsaun dehan ladiak, ne’e ida-idak ninia avaliasaun”, defende Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk.

Tenik tan Nando Belo, ”kestiona mos laran diak husi MCC rasik, se uja kriterius ba KKN, hare mos kriterius no relatoriu husi Instituisaun internasionais seluk hanesan Transparencia Internasional ne’ebe sira nia relatoriu ba tinan 2010 konaba indices ba kombate korupsaun Timor-Leste ninia ranngkin sai diak, ne’e hatudu katak impaktu husi reformas ne’ebe maka Estado liu husi Governu implementa fo dadaun resultadu”.

Hatutan Nando Belo, Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk, ”problema ba MCC maka ne’e, sira hakarak uja korupsaun hanesan instrument politika ida hodi fo ajuda, enquanto organizasaun transparencia internasionais ninia avaliasaun baseia ba sistema ne’ebe maka governu harii hodi kombate korupsaun”, defende Nando Belo.

MCC troka Konsensu Washington, defende NGO Tur Hamutuk

Timor-Leste la precisa MCC hodi bele sobrevive nudar Estado-Nasaun, diak liu tan lalika depende ba sira, tamba MCC hanesan instrument u Estado Amerikanu hamosu hodi troka ba anomalia ne’ebe maka hamosu husi Konsensu Washington ka Konsensu Neo-Liberal, ne’ebe sira ninia objektivu oinsa maka kria mundu ne’e dependencia ba Amerika ho ninia aliadus sira. Hamosu MCC ne’e oinsa maka Estado Amerika retoma fali sira nia ajuda kondicionalisme ba rai sira ne’ebe depende ba ajdua ne’e rasik”, defende Nando Belo, Xefi Departemento Politika Externa NGO Tur Hamutuk!

terça-feira, 23 de novembro de 2010

Kasu José Luis Guterres uja justisa hodi halao preseguisaun no konspirasaun politika kontra adversariu Politiku

Adolfo Rodrigues*

Kasu José Luis Guterres (JLG) fó lisaun diak ba ita hotu konaba procesu judicial iha Timor-Leste. Interesante tamba marka pasu bot ida ba sistema judicial, iha duni korajen atu avansa ho procesu contra figura sira ne´ebe destakadu iha Nasaun Timor-Leste.

Hare husi procesu lolos, mos iha ninia anomalia rasik,tamba kasu ne´e nia hun polítika, tamba hahu husi deklarasaun polítika bankada Parlamentar Partidu politiku ida nian, kasu ne´e Fretilin. Follow up husi deklarasaun ne´e maka hafoin elabora queiza ka kesar ba PDHJ. Se maka hola parte ba elabora texto kesar ba PDHJ maka Dra. Ana Pessoa Pinto nudar jurista iha bankada Partidu Fretilin iha Parlamentu Nasional (PN) mos nudar deputada.

Anomali iha PDHJ ninia investigasaun….

PDHJ halao knar ba obedece ba partidu politiku ida nian. Tamba kasu konkretu PDHJ simu orientasuan politika, tamba ne´e maka envolve direkta Provedor ba investiga.
Problema maka ne´e, PDHJ ba investiga,la halo investigasuan ne´ebe maka klean maibe baseia deit ba dokumentus ne´ebe maka simu husi kesar nain sira (bankada Partidu Fretilin).

Dokumentus ne´ebe hatou ba PDHJ ne´e,selecionadus, envolve naran elementus sira ne´ebe maka iha ligasaun politika partidaria exklui husi akusaun, maibe tenta hatama maka naran sira ne´ebe laos sira nia partidu.

Kasu konkretu hatama MNE Zacarias Albano da Costa,tamba halao procesu ba pagamentu maibe la envolve naran hanesan Adaljiza Magno, ne´ebe asina kontratu ho baze ba kontratu maka Zacarias halao pagamentu.

Exemplo seluk, la envolve ema numeru um iha Timor-Leste (TL1), José Ramos Horta, ne´ebe nudar PM iha II Governu Konstitucional, iha ninia deklarasaun katak, ”ho razaun humanitaria maka aranja fatin ba sra.Ana Valeri nudar konceleiru iha Embaixada Timor-Leste iha New York”.

La hatama mos naran, Sr.Estanislau da Silva ne´ebe, nudar Vice PM iha II Governu Konstitucional ne´ebe konsciente ba kasu ne´e rasik. Mos wainhira kaer knar nudar PM ba III Governu Konstitucional, konsciente ba kasu maibe husik liu hudi aproveita ba interesse politika iha futuru.

Tuir JLG ninia deklarasaun ba média katak, ”kasu ne´e hahu politika, tamba saida sai nune, wainhira hau nudar VPM, se la okupa kargu ida ne´e, karik sei la apresenta quiza (hare TVTL, 15/10/2010)”.

Anomalia husi PJR rasik….

Dra. Ana Pessoa ne´ebe elabora kesar ba PDHJ, iha fulan Marsu tinan 2009,simu knar foun nudar PJR. Klaru ke iha ne´e mosu konflitu ba interesse. Nia maka elabora kesar ka queiza nia rasik maka kaer procesu ka diriji nudar Ministeriu Publiku. Buka acelera procesu ne´ebe maka nia rasik hakarak antinji ba ninia adversariu politiku. Preseguisaun politika, bele hare husi hatama Zacarias Albano da Costa ba lista akusadus maibe Juizes kolektivus aprecia katak la iha fundamentu tamba la hatama Adalzija Magno ne´ebe asina kontratu servisu sra. Ana Valeri nian.

Anomalia husi TR rasik…

Kasu ne´ebe maka envolve Dra. Ana Pessoa Pinto, tuir denuncia ne´ebe iha katak iha korupsaun wainhira kaer knar nudar Ministra Estatal iha Governu anterior, sosa jeradoures no sosa komputaderes ho pakote kompletu ba halo kartaun eleitoral (ke) mos krimi publiku. Mos kasu José Luis Guterres, hatudu momos PJR kometes erros barak. Média fó sai, jornais, radios no TV, tatolin nudar informasaun publika no krimi publiku. Tuir lolos Tribunal Rekursus (TR) nudar tribunal ne´ebe ás liu iha Timor-Leste la investiga ba sra. Dra. Ana Pessoa Pinto, nudar PJR, tuir KPP (Kodiku Procesu Penal) no Estatuto MP (Ministeriu Publiku).

Maibe kasu JLG,mosu tamba atu atinji ba objektivu politiku,maka:

1. Preseguisaun politika:

Kasu nia hun lolos ne´e politika, hahu husi deklarasaun politika husi partidu politika ida ninia bankada. Ema ne´ebe maka tulun elabora deklarasaun politika (hare ninia aspektus juridikus), ema ne´ebe maka elabora kesar ka queiza ba PDHJ, maka Dra. Ana Pessoa Pinto. Intensaun politika klaru, no wainhira ba kaer kargu nudar PJR nudar Ministeriu Publiku (MP), klaru facil ba politiza procesu hodi atinji ninia target.

2. Teoria ba Konspirasaun:

2.1. Jogo interesse politika iha kasu ne´e rasik, relaciona ho kalendariu politika partidaria, hanesan kongresu ba partidu Fretilin. Ne´ebe tuir Estatuto Partidu Fretilin iha ninia LIMITASAUN BA MANDATU, (…) iha ninia limitasaun ba mandatu ba tinan 2”. Signifika, kasu iha partidu Fretilin, lideransa Lu´olo/Mari Alkatiri kumpri ona mandatu rua (2) iha tinan 2011 (2001-2006 i 2006-2011). Naran sira be´e mosu hodi troka maka: Estanislau da Silva, ex- Primeiru Ministru iha III Governu Konstitucional ne´ebe representa ala Maputo Conection, Arsenio Bano, Rogerio Tiago Lobato no mos naran José Luis Guterres husi ala Fretilin Mudança (FM). Ho JLG envolve iha kasu ne´e, facil hodi taka dalan ba potencia kandidatu ida ba halai taru ba lideransa partidu Fretilin. Tuir sira ne´ebe maka besik ba Mari Alkatiri katak, ”Camarada Mari la iha interesse ba kasu JLG”. Até Mari Alkatiri prontu atu sai ninia advogadu ba JLG.

2.2. Iha fulan Agusto, halao eleisaun ba Presidente Komite Olimpiku Timor-Leste (KOTL), hadau malu ba kargu ne´e maka Prezidente Republika (PR) José Ramos Horta ho José Luis Guterres. Iha eleisaun ne´e tuir federasaun 10, José Ramos Horta hetan 4 votus no José Luis Guterres, hetan 6 votus. Eleisaun ida ne´e, ba ema barak interpreta nudar, ensaiu primaria ida ba eleisaun presidencial iha 2012. Ne´e José Luis Guterres mos nudar kandidatu forte.

2.3. Permanece iha kargu PJR,Dra.Ana Pessoa Pinto, só ho Prezidente eleitu Dr. José Ramos Horta, maka bele manten nia nudar PJR ka ninia posisaun ne´e garantidu. Neduni, jogos ba kasu ne´e tenke hahu dadaun ona ho JLG no bele sei atinji tan figura sira ne´ebe maka potencial ba kandidatu ba Presidencial iha 2012. Hein tan se???

*Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk!

segunda-feira, 22 de novembro de 2010

OJE2011 implementa didiak, sei loke dalan ba desenvolvimentu ba tempo naruk

Dili, Tur Hamutuk Média (THM). Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2011, implementa didiak, sei loke dalan ba desenvolvimentu ba tempo naruk, kasu lia hira ne´e husi xefi Departementu Ekonomia, Finanças no Desenvolvimentu (DEFD) NGO Tur Hamutuk, Matilda Bonaparte, ba THM.

Hateten tan Matilda Bonaparte, ”OJE2011 ita hare korta osan husi Kapital Menor (KM), Salariu-Vencimentu (SV), Bens-servisu (BS), Transferencia no hasae maka Kapital Desenvolvimentu (KD)”. Tenik tan, Matilda Bonaparte, ”novidade iha OJE2011, mos KD koncentra iha Fundus Infra-estruturas no kontrola husi Ajencia Nasional Desenvolvimentu (AND) hodi kontrola no fiskaliza ba exekusaun no qualidade obras”.

Tenik tan Xefi DEFD NGO Tur Hamutuk, katak OJE2011 lori novidades 2: ”KD la iha ona Ministeriu no orgaun autonoma ida-idak maibe koncentra iha Fundus Infra-estrutura, husi sorin ida. Husi sorin seluk, Kontrola, monotoriza no fiskaliza obras, husi AND, laos ona Ministerius”.

Hatutan, ”OJE2011,ninia implementasaun lao diak, sei hahu iniciu diak ba desenvolvimentu no hakat pasu importante ba implementa dadaun Planu Estratejika ba Desenvolvimentu Nasional (PEDN) ba tinan 2011-2030”.

Probelmas ne´ebe maka governu hasoru maka rekursus humanus, hodi ultrapassa difkuldades iha jestaun, administrasaun no finansas. Hatan ba problema ida ne´e, haktuir Matilda Bonaparte, “iha OJE2011,governu harii mos Fundus ba Desenvolvimentu Kapital Humanus (FDKH). Liu husi fundus ne´e problema sira ne´e bele resolve, iha formasaun ba sektores estratejika ba desenvolvimentu nasional”.

Neduni NGO nudar komponente iha sociedade civil, laos sai fali anti ba estadu, maibe buka defini katak katak NGO mos nudar komponente estadu no iha responsabilidade ba knar estadu nian rasik. Dala barak ke, iha Timor-Leste, NGO klain katak sira maka sociedade civil, sira laos estado. Ne´e hanoin ne´e klot konaba definisaun no misaun estadu ne´e rasik!

quinta-feira, 18 de novembro de 2010

Relatoriu FM ne'e nudar relatoriu politiku ne'ebe interese politika PF hodi infrakese instituisaun estadu nian

Dili. Relatoriu Fundasaun Mahein (FM) ne’e nudar relatoriu politiku ne’ebe obedece ba interese politika Partidu Fretilin (PF) hodi infrakese instituisaun estadu nian, kasu lia hirak ne’e husi Almeida Sarmento, Xefi Departementu Seguransa no Defesa (DSD) NGO Tur Hamutuk ba Tur Hamutuk Média (THM), quinta-feira (18/11/2010) iha ninia knar fatin. wainhira husu ninia komentariu konaba Relatoriu Fundasaun Mahein (FM).

Haktuir tan Almeida Sarmaento, ”duvida ba dadus ne’ebe maka FM nian,tamba sira ninia relatoriu ne’e ho baze ba intereses grupus ne’ebe organizadu mos”, defende Almeida Sarmento.

Tenik tan, Xefi Departemenu Seguransa no Defesa NGO Tur Hamutuk, ”FM servisu ba interese grupus,oinsa maka nia atu denuncia krimi organizada? konsciente hela katak servisu ba interese grupus,ne’ebe maka organizadu aprovieta hodi fan partidu historiku Fretilin nia naran”.

Argumenta tan Almeida Sarmento, ”Sistema ba krimi organizadu, harii husi Governu Fretilin nian, tamba sira maka harii Milicia Pro-PF no fahe kilat ne’ebe maka sosa hodi osan povu nian, aprova iha Parlamentu Nasional”.

Hatutan Almeida Sarmento, ”iha partidu Fretilin kaer ukun,tentativa ba harii krimi organizada ne’e realidade,tamba krimi organizada hodi atinji ba objektivu maka ukun to’o tinan 50”.

Materializasaun ba krimi organizada liu husi, harii Milicia pro-partidu Fretilin lidera husi Sr. Rai-Los, hodi kontrola kongresu partidu iha Maio 2006, kontrola instrumentus estadu nian, meius produsaun, apropria servisu estadu nian ekonomika, seguransa, juridika, defesa, ... sst!

domingo, 14 de novembro de 2010

NGO Tur Hamutuk suporta governu AMP konaba empresta osan husi Xina,harii Supply Base iha Suai no Muda Lei FP

Governu AMP lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao,iha ona planu ba empresta osan husi rai Xina,hodi financia ba infra-estruturas,hanesan harii supply base iha Suai no muda Lei Fundu Petrolifera ne´ebe bele foti osan husi rendismentu sustentavel liu 3%. Medias sira ne´e iha pro no kontra. Tur Hamutuk Média (THM) ba dada lia ho Direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk, Rui Costa (RC) iha ninia knar fatin konaba kasus sira ne´e.

Husu osan husi Xina ne´e Lejitimu no Legal

THM: IV Governu Konstitucional iha ona planu atu ba Emprestimu osan husi Republika Popular Xina. Saida maka ita nia komentariu no hare?

RC: Lejitimu no legal. Lejitimu tamba governu nudar exekutivu iha ninia knar tomak atu hola decisaun ne´ebe deit hodi implementa ba planu sira neébe maka fó beneficiu ba populasaun. Legal tamba tuir Konstituisaun RDTL,exekutivu ninia knar maka oinsa maka hatan ba necessidade povu nian.Atu hasae kbiit ba halao obras sira neébe maka atu hasae povu nia moris diak,maka loke dalan atu bele emprestimu osan husi Liur ba implementasaun ba obras bo-bot sira.

THM: Husi opiniaun kritikus sira katak sei loke dalan ba korupsaun iha Timor-Leste tamba konsidere Governu AMP ne´e koruptus?

RC: Kritikas importante atu bele exekuta no kontrola didiak osan,osan ninia aplikasaun. Iha mekanismu kontrolu instititucionalizadu laos meramente diskursu retorika politika. Hanoin Governu ida ne´e iha vontade diak ba kombate korupsaun,liu husi kompromisu ba reformas iha jestaun,administrasaun no finansas. Reformas ba boa governasaun maka harii Komisaun Funsaun Publika (KFP) no Komisaun Anti Korupsaun (KAK), hadia servisu Inspektur Jeral Estadu (IJE) no inspesaun Ministeriu ida-idak nian. Kuelker reforma sei la hetan ninia produsaun imediatu. Klaru ke Oposisaun ninia diskursu hakarak hatudu kedan resultadu husi KAK,no sel-seluk tan.

Problema maka ne´e,diskursu politika ne´ebe sai hanesan instrumentu politika no harii sistema ba kombate korupsaun. Tuir indice percepsaun ba korupsaun (IPC) iha mundu,Timor-Leste ninia rangking iha tinan 2010,sae ninia rangking hamutuk pontus 19,husi posisaun 146º iha tinan 2009,ba 127º iha tinan 2010.

Numerus ida ne´e hatudu,salto qualitativu,rangking diak tamba reflekte ba reformas ba kombate korupsaun ne´ebe maka Governu AMP lidera husi Kay Rala Xanana Gusmao hatudu duni resultadu,tamba efeitu husi reformas hodi harii sistema ba kombate korupsaun.

THM: Tuir Deputada Fernanda Borges, nia prefere impresta osan ba Banku Mundial (BM) no Fundu Monetaria Internasional (FMI) ka IMF,do ke husi Xina.saida maka ita nia komentariu?

RC: Kompreende Dra. Fernanda Borges,nudar oposisaun buka hanoin ne´ebe ketak ka kontrariu husi Governu. Maibe mos la kompreende,se sra. Dra. Fernanda Borges,joga fali ajenda Banku Mundial no IMF nian,tamba ne´e loby BM ho IMF nian oinsa maka bele emprestimu osan husi instituisaun rua ne´e. Lian litik maka ne´e Dra. Fernanda Borges,nudar representa povu nian tuir lolos defende ba aspirasaun povu nian.Kontrariu ba defende fali ajenda BM ho IMF nian.

THM: Dra. Fernanda Borges,uluk nia nudar Ministra Finansas (MF) iha I Governu Transisaun iha UNTAET nian to´o iha I Governu Konstitusional,hafoin nia resigna na husi kargu.Dala ruma nia koalia tamba nia iha duni esperiencia no konecimentu ba mekanismu servisu BM ho IMF nian?

RC: Buat ida ke,opiniaun publika Timor-Leste prezisa hatene katak Fernanda Borges,loby BM ho IMF maka tau nia nudar MF iha kedan Governu Transisaun UNTAET nia ukun. Natural,se nia defende interesse financeirus rua ne´e nian no sira nia ajenda rasik ba Timor-Leste.

THM: Hare husi krisi financeirus ne´ebe maka Asia hasoru iha tinan 1997/98, liliu Indonesia infrenta,krisi iha Argentina no Mexiko. Identika kausa maka medidas estruturais ne´ebe maka impoen husi BM no IMF. Se Timor-Leste emprestimu osan husi BM ho IMF,sa konsekuencia maka Timor-Leste se hasoru,tamba nudar parte ne´ebe simu osan,tenke hakruk ba ida osan nain.Saida maka ita nia komentariu?

RC: Diak liu maka lalika imprestimu osan husi instituisaun Financeirus (BM ho IMF),sei halo ita sei sai kiak rabat rai no sei la bele selu tusan to´o aban bai rua. Nem ita nia bei oan sira mina maran mos sei la selu tusan ida. Hare deit Indonesia,ita tinan sanulu (10) ba reforma,sira buka deit oinsa maka selu tusan.Foin tinan ida ka rua foi lunas sira selu tusan. Esperiencia ida ne´e sai hanesan lisaun diak ida ba ita,neduni lalika monu tan ba probaganda BM ho IMF nian.

Supply Base iha Suai koresponde ba Planu estratejika


THM: Governu tau ona osan ba estudus ba viabilidade konaba harii Supply Base iha Suai. Iha NGO balun maka kontra ba projektu ida ne´e. NGO Lao Hamutuk lius husi Malae Americano Charles kontra harii Supply Base iha Suai ,hodi dehan diak liu tau osan ba investe iha Rekursus Humanus.Saida maka ita nia komentariu?

RC: Kompreende,tamba Lao hamutuk nudar NGO,ida nia tenke obedece ba ninia doadores sira ka sira ne´ebe maka fó osan ba NGO sira ne´e. Diak liu husi ba Lao Hamutuk ne´e hetan subsidius husi ne´ebe?keta husi Amerika karik ka husi Instituisaun seluk,bele husi kompania mina balun mos husi Amerika karik? Konaba ida ne´e,fiar katak Governu iha duni Planu Estretejia Desenvolvimentu Nasional (PEDN) ne´ebe ninia orientasaun ekonomika baseia ba Industria Petroliferu.harii Supply Base iha Suai ne´e koresponde ba planu ida ne´e.

THM: Iha posisaun Lao Hamutuk no liliu presensa Sr. Charles,ema Amerikanu ida iha NGO ne´e rasik.Nia tenke obedece ba politika no interesse kompania Mina husi nia rain rasik. Liliu ConocoPhilips ne´ebe oras ne´e dadaun explora mina iha bloku Bayu Undan,ne´ebe uja Supply Base husi Darwin no hamutuk konsorcium ho Woodside hodi explora husi Gaz husi Greater Sun Rise (GSR). Tamba ne´e maka obriga Sr. Charles ne´e joga hela interesse Kompanias sira ne´e,tamba buka explorasaun Kitan husi ENI ba uja deit Supply Base Darwin, do ke ita uja fali Supply Base iha Suai.Saida maka iha nia komentariu?

RC: Hanoin katak normal ba NGO ne´ebe deit, tamba NGO la iha independencia financeira,nia hetan subsidius mai husi liur ka laran,husi governus,husi kompanias,no sel-seluk tan. Sira tenke obedece ba ajenda sira seluk nian, Dala barak ke,kompanias Mina rai bo-bot sira, uja NGO sira ba defende no lansa probaganda interesse rai liur nian. NGO sira mos,dala barak sira husu transparensia ba jestaun governu nian,maibe sira rasik la hatudu tok transparencia husi sira ninia jestaun,liliu osan hira maka sira simu husi sira nia doadores,husi kompanias ka husi ajencias seluk. Normal deit ba NGO sira tamba sira tenke simu osan husi liur hodi defende ba sira nia interesse.

Muda Lei FP hodi investe iha infra-estrutura ekonomika no sociais

THM: Governu oras ne´e diskute dadaun esbosu Lei ba Muda Lei Fundu Petroleiferu hasai husi Rendimentu sustentavel liu 3%. Iha NGO balun no lideransa balun kontra Lei ne´e rasik. Saida maka ita nia komentariu?

RC: Litik husi sociedade Civil (SC) ne´e importante tebes,ne´e maka natureza husi demokrasia rasik. Maibe buka hare osan ne´e, buka investe ba obras ka infra-estruturas ekonomika no sociais. Atu nuene fó benefeciu ekonomika ba ita nia povu rasik, hasae sira ninia moris diak. Neduni labele hare husi sorin parte negativu deit. Basta ke gasta ho diak, harii mekanismu kontrola diak,harii sistema judicial ho ajentes sira ne´ebe maka profisional no inparcial hodi halao knar didiak,atu nune evita osan sira ne´ebe maka foti liu rendimentu sustentavel ne´e kanaliza didiak ba desenvolvimento ekonomika no ba hasae ita nia emar nia moris diak.

Buat ida ke,ita hotu hatene katak muda Lei Fundu Petroleun (FP) ne´e,legal,tamba tuir Lei FP mos prevista katak depois tinan lima (5),buka reve ka hare fila fali ba Lei ne´e rasik. Neduni iha necesidade ba muda Lei FP.

THM: Performance Governu nian iha aspektus ba kombate korupsaun no boa governasaun mos importante ba jere FP ne´e rasik,oinsa maka bele hasai tan osan liu 3% SER, tamba percepsaun publika katak Governu AMP nakonu ho korupsaun? Saida maka ita nia komentariu?

RC: Korupsaun,ne´e percepsaun publika deit, governu labele hola medidas tamba percepsaun publika. Importante maka governu AMP iha kompromisu ba boa- governasaun no kombate korupsaun. Ba boa governasaun maka harii KFP, hasae kbiit IJE. Kombate korupsaun maka harii KAK. Tamba NGO balun kan joga hela ajenda politika partidus politikus sira nia ajenda rasik,tamba partidu balun kan,oras ne´e lansa dadaun sira nia bandeira ba probaganda maka katak Governu AMP ne´e mesak koruptus,neduni tenke hatun. Tamba partidu oposisaun kan, la iha tan argumentus sira seluk oinsa maka bele lansa nudar sira nia probaganda ba tinan 2011 no prepara ba eleisaun lejislativa ba 2012.

NGO sira ne´ebe maka defende ajenda Partidu politika la iha ona independencia

THM: Se hanesan ne´e, propaganda korupsaun mai husi partidu oposisaun,Liliu husi partidu Fretilin?

RC: Los duni,propaganda Fretilin hahu ona lansa propaganda tamba sira lakon ona sira nia objektivu ne´ebe maka sira trasa hahu husi retiru iha Holarua,Same iha fulan Outubro tinan 2007,ho hanoin katak Governu AMP sei monu iha fulan nem (6) ka tinan ida (1),liu husi marcha ba Paz hodi hatún governu AMP. Oras ne´e governu AMP ukun tinan Tolú resin ona, la monu deit,eleisaun anticipada, la alkansa. Tamba ne´e maka oras ne´e dadaun buka oinsa maka atinji ba objektivu fila ba ukun 2012, sira hetan ona kilat maka Korupsaun. Iha tinan 2011,buka oinsa maka lansa probagan ba korupsaun hodi forma ona eleitoradus sira nia hanoin konaba Governu AMP ne´e. Atu nune bele dada fali eleitaradus sira nebe halai ba vota ba partidus sira seluk.




THM: Se hanesan ne´e NGO sira be agora uja mos bandeira partidu Fretilin nian hodi halao propaganda ba korupsaun?

RC: Los duni,iha NGO sira balun maka oras ne´e estabelece redes ba Partidu Fretilin,hodi joga ajenda polítika Partidu Fretilin nian. Laos partidu Fretilin deit,balun estabelece relasaun ho kompanias mina sira nia interesse,hanesan Conocophilips, Woodside,no sst.

THM: Saida maka ita nia hare ba NGO sira ne´ebe maka defende fali ajenda partidu politika no kompanias mina husi liur nia interesse?

RC: NGO ne´ebe maka defende interesse partidu politika nian,la iha ona independencia ba sira wainhira koalia konaba asuntus estadu ba interesse nasional,tamba sira la iha liu inparcialidade.

Ba NGO sira defende interesse kompania mina husi liur,ne´e kontra interesse nasional. Tamba kompania mina sira husi liur buka maka explora ita nia riku no soin. Se maka defende interesse ajenda Kompanias sira nian,sira defende ba kompanias sira nauk no explora ita nia riku soin no explora rasik ita nia povu. Ne´e laos korupsaun babain maibe super korupsaun husi NGO sira ne´e rasik!

NGO sira ne´ebe maka defende interesse rai liur nian falta patriotisme

THM: sira ne´ebe defende ba interesse rai liur nian ba explora ita nia povu,nauk ita nia riku no soin. Sa titul ka gelar maka fó ba sira?Traidores ka falta ba patriotismu husi NGO sira rasik?

RC: Hau lakohi fó juizes ba valores,husik ba populasaun maka avalia sira nia hahalok sira ne´e. Maibe povu hatene katak sira nia mate no sakrificiu tamba sira nia ukun rasik ita nia an no lakohi ema liur liu husi kompanias mina nauk no explora ita nia riku no soin. Fakta maka ne´e sira hakarak suporta fali ba interesse emar sira nebe hakarak nauk no explora ita nia riku soin. Sira lakohi ita nia povu moris diak. Traidores ka falta patriotismu,husi povu maka fó penilain mesak. Klaru ke,NGO sira ema fó osan tenke simu toh,maske trai sira nia principius rasik.

THM: Nudar Timor oan buka hatudu patriotisme?

RC: Los duni,maske liberdade ba expresaun hodi koalia maibe ita mos tenke tau iha konsciencia katak konstrusaun estadu-nasaun buka iha patriotisme husi komponentes sira hotu iha sociedade Timor-Leste nian. Bele hanoin la hanesan iha rai laran,maibe wainhira hasoru ema liur ita tenke hatudu patriotisme. Hotu-hotu tenke dehan lae ba explorasaun husi rai riku no kompania mina sira ne´ebe hakarak nauk ita nia riku no soin!

terça-feira, 19 de outubro de 2010

Tur Hamutuk suporta deklarasaun PSD husu investigasaun ba PJR Ana Pessoa Pinto

Tamba:
- halo kartaun Eleitoral no sosa jeradoures,iha indikasaun korupsaun,halao administrasaun ladiak no halo riku an

- Nudar MP buka politiza procesu kontra VPM JLG no MNE ZAC



Dili. Tur Hamutuk Média (THM). NGO Tur Hamutuk,suporta deklarasaun bankada Partido Social Democrata (PSD) iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN),iha tersa-feira (19/10/2010),husu atu Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus halo investigasaun ba PJR, Dra. Ana Pessoa Pinto, kasu lia hirak ne’e husi Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk, Adolfo Rodrigues ba THM,iha ninia knar fatin.

Haktuir Adolfo Rodrigues,” tuir lolos Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus nudar tribunal ne’ebe ás liu iha Timor-Leste investiga ona Dra.Ana Pessoa Pinto,tamba krimi ne’e konecimentu publiku,automatikamente Tribunal Rekursus halo ona averigausaun hodi avansa ona ho investigasaun”.

Tenik tan Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,” Se juizus sira iha Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus la halo investigasaun ba krimi e’ebe maka torna publika,sira mos kometes krimi tamba la investiga ba kasu krimi ne’ebe maka torna ona publiku”,dehan Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk.

Iha kodiku Procesu Penal (KPP) Timor-Leste,iha ninia artigu 12,no.2,lina a),katak “kompete ba seksaun kriminal husi Supremu Tribunal Justisa,tuir materia kriminal: julga procesus krimis kometidus husi juizes husi supremu tribunal Justisa, PJR no ajentes husi Ministeriu Publiku ne´ebe halao sira nia knar iha Tribunal”.
Mos Estatuto Ministeriu Publiku (EMP),iha ninia artigu 42,lina 3),konaba “investigasaun ba Prokuradores Jeral Republika no adjuntus sira”.
Tuir procesu Legal krimi ne’e publiku ona, Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus la prezisa ona kesar ka queisa hodi bele averigua investigasaun tamba iha indisus ba pratika korupsaun, adminsitrasaun ladiak,halo riku an (inrequecimentu ilicitu).

Tuir xefi Bankada Fretilin iha Uma Fukun Parlamentu Nasional,wainhira hatan ba dekalrasaun PSD nian,hateten katak,” akusasaun PSD nian ne’e hatudu faktus hodi halo preseguisaun ba justisa. Tamba tenta ataka MP bainhira prosesa justisa komesa julga ba membru governu AM sira”.
Tenik tan Anicete Guterres,”ne’e hatudu katak AMP lakohi justisa,antes nomeia PJR imi taka ibun metin. Agora nia loke kazu ba membrus AMP,foin imi ataka nian”,kestiona Prezidente Bankada Fretilin.

Hatan ba deklarasaun husi bankada Fretilin,xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,Adolfo Rodrigues,kataka”procesu ne’e iniciu politiku tamba bankada Fretilin maka foti kasu ne’e iha fulan Abril 2008 no iha loron 8 fulan Maio 2008,sira hatama kesar ka queisa ba PDHJ”. Tenik tan,”se dehan politiza,tuir lolos se maka politiza Fretilin,hare husi ninia kronolojia ba kazu ne’e rasik mai husi partidu Fretilin”,argumentu Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk.
Iha fulan Abril tinan 2008, Fretilin maka foti kazu korupsaun ne’ebe envolve Vice Primeiro-Ministru José Luis Guterres. Dra.Ana Pessoa Pinto no Dr. Mari Alkatiri maka elabora textu queisa ka kesar ba PDHJ,hatama iha loron 8 fulan Maio tinan 2008.
Hare ba kronolojia kasu ne’e rasik,Adolfo Rodrigues,”kestiona mos,se maka politiza justsia hodi atinji ba objektivu politiku?,hare deit Dra. Ana Pesso Pinto maka elabora queisa ka kesar agora nia maka PJR,nia influencia justisa ka lae?”,husu Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk ba THM.

Tenik tan Adolfo Rodrigues,”husu ba Fretilin la lika mai desfia isu,tamba sira maka hahu foti kazu ne’e,sira maka politiza,nusa maka deputadu sira husi PSD labele foti kasu no envolve personajen PJR”,kestiona Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk.
“Mos sra.dra. Pessoa Pinto maka tenta politiza kazu rasik,liu husi haruka karta ba PM hodi husu suspensaun ba membrus Governus nain 2,VPM José Luis Guterres no MNE Zacarias Albano da Costa.Dra.Ana Pessoa Pinto rasik maka fahe akusasaun iha Parlamentu Nasional”,litik Adolfo Rodrigues.

Ministeriu Publiku (MP) deduz akuzasaun ba VPM JLG no MNE ZAC,maibe la hatama iha lista aktores sira seluk,hanesan Primeiru Ministru iha II Governu Konstitucional,Vice MNE iha II Governu no MNE iha III Governu Konstitucional. MP mos la bolu PM iha III Governu Konstitucional ba hatan tamba nia mos direkta ka indirektamente envolve ka hatene kasu ne’e,hodi aproveita politikamente!THM,STL,JND no TP (20/10/2010)!

sexta-feira, 15 de outubro de 2010

Mari Alkatiri ninia kompromisu ho Australia

Dili. Tur Hamutuk Média (THM). Foin dadaun Ministru Australia ba asuntu Imigrasaun no Cidadania (MIC), Sr. Cris Brown mai halo visita relampadu iha Timor-Leste. Objektivu visita ida ne´e atu retoma fali negociasaun ho autoridade Timor-Leste nian,konaba proposta ne´ebe maka PM Australia nian, Sra. Julia Gillard ható ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta,wainhira halao vizita ba rai kangguru.

Vizita ne´ebe maka Sr. Cris Brown halao loron 2 iha Dili,ajenda ba surumutuk ho autoridade Nasaun Timor-Leste nian, hanesan Preizidente Republika,Prezidente Parlamentu Nasional no Governu.

Maibe Sr. Cris Brown MIC nian mos ba halo surumutuk ho Sekretariu Jeral Partidu Fretilin,iha sede CCF (Comite Central Fretilin). Tuir nota husi embaixada Australia katak “Sr. Cris Brown la iha ajenda atu hasoru malu ho Sr. Mari Alkatiri,maibe solicitasaun mai husi parte Mari Alkatiri rasik”.

Hatan ba surumutuk Mari Alkatiri ho sr. Cris Brown MIC ne´e, xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk, Nando Belo,katak: “Mari Alkatiri la konsisten no la firmi ona iha ninia posisaun,tamba nia rasik kritika makas Governu ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão konaba konduz kasu ne´e rasik”.

Waainhira Partidu Trabalhista no Sra. Julia Gillard,forma governu no koloka nafatin interesse atu negocias ho Governu no Estadu Timor-Leste konaba posibilidade ba harii centru procesamentu ba refujiadus. Mari Alkatiri liu husi jaringan sosial Face Book (FB) kritika Governu AMP,tamba deit la hatudu posisaun ne´ebe forte no mamar ba Australia. Hakerek Mari Alkatiri iha FB nune, “Tanba sa Governu australiano atu "obriga"nafatin Timor-Leste atu simu no harii Sentru de Prosesamentu
Refugiados? Tanba sa Governu de faktu Timor-Leste nian seidauk halo
desizaun klaru ba assuntu ida ne'e? Ita hotu hatene katak Parlmentu Nasional aprova ona Rezolusaun rejeita proposta atu harii Sentru ida, September 14 at 7:26pm”.




Hatan ba posisaun Mari Alkatiri muda husi fulan ida ba fulan seluk muda,Nando Belo,xefi departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk katak, “Mari Alkatiri iha kompromisu ruma ho Australia,ne´eduni povu prociza hatene,sa kompromisu”,litik Nando Belo.

Tenik tan Nando Belo,”Mari Alkatiri ninia pozisaun muda,tamba deit nudar lider politika,oinsa maka buka aliadus tatika no hodi atinji ba ninia estratejia maka oinsa fila ba ukun iha 2012”,defende Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk ba THM.

Hatutan Nando Belo, “Australia buka aproveita Mari Alkatiri,husi sorin ida. Husi sorin seluk, Mari Alkatiri mos buka aproveita Australia,tamba iha faktor komum maka bele halo hamutuk parte rua ne´e maka aliadus estratejika iha tempo badak to´o 2012”.

Explika tan Xefi Departementu Politik Externa NGO Tur Hamutuk,”aliadus estratejiku no konjunturais tamba husi parte Australia no Mari Alkatiri, identifika ona sira nia adversariu maka Governu AMP ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão”,argumenta Nando Belo!

quarta-feira, 13 de outubro de 2010

Konflitus INTERESE IHA NOMESAUn juzos kolektivus ba kasu JLG ho ZAC

Dili. Tur Hamutuk Media (THM). Tribunal Distrital Dili,fihir ona juizes kolektivus ba kasu José Luis Guterres (JLG ) no Zacarias Albano da Costa (ZAC),maka Jacinta Correia,Constancio Basmery no Duarte Tilman,noticias Telejornal TVTL (13/10/2010). Membrus Governu husi AMP nain rua, VPM JLG no ZAC MNE,hetan akusasaun husi Ministeriu Publiku (MP),tuir MP iha indisus ba pratika korupsaun no má-administrasaun.

Akuzasaun husi MP, ne’e provoka polemika bot tamba Sra.Dra.Ana Pessoa Pinto nudar Prokuradora Jeral ba Republika (PJR),haruka karta ba PM Kay Rala Xanana Gusmao (30/08/2010),notifika no suspende membrus governu nain rua. Iha ne’e hatudu katak Sra.Dra.Ana Pessoa Pinto halo abuzo ba poder no tentative halo fraude kontra PM Kay Rala Xanana Gusmao. Ho objektivu kria kaus iha Governu AMP ne’ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao. Tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) Timor-Leste,iha ninia artigu 329,só Tribunal liu husi Juizo procesu ka juizes kolektivu maka bele notifika no husu suspensaun ba arguidus sira wainhira procesu ne’e fundada.

Konflitus interese tamba nomeasaun juiza Jacinta Correia

“Nomeasaun Dra.Jacinta Correia,ne’e iha konflitus ba interese”,haktuir Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM iha ninia knar fatin konaba nomeasaun Juizes kolektivu ba procesu JLG no ZAC.

Konflitus ba interese,argumenta tan Adolfo Rodrigues,”Juiza Jacinta Correia,nia ligasaun politikamente ho partidu Fretilin”. Tenik tan,”ninia kaben Virgilio Guterres,direktur EDTL Timor-Leste, ne’e membru Comite Central Fretilin (CCF),automatikamente influencia ba procesu ne’e rasik”.

Juiza Jacinta Correia,Juiza Natercia Gusmao no Juizo Claudio Ximenes,maka hola parte juizes kolektivu ne’ebe iha tinan 2006,rejeita queisa ne’ebe Grupo Fretilin Mudansa (GFM) hó atu anula rezultadu kongresus Partidu Fretilin ne’ebe maka halao iha fulan Maio (17,18 no 19) tinan 2006,ne’ebe tuir GFM,”nakonu ho irregularidade”.

Iha biban kongresu Partidu Fretilin,GFM la iha oportunidade atu ható sira nia mosaun estratejika ba partidu Fretilin no meja kongresu ne’ebe lidera husi Estanislau da Silva,deputadu partidu Fretilin,ne’ebe actor queiza kontra VPM JLG ba PDHJ, la foó biban atu JLG no apoiantes GFM hodi koalia.

Maibe juizes kolektivus:Jacinta Correia no Natercia Gusmao (pretence ba Fretilin) hamutuk ho Claudio Ximenes,rejeita queisa husi GFM,tamba argumentu juizes sira katak”vota foti liman no kria Milici partidu Fretilin ne’ebe lidera husi Rai-Los ne’e,la kontra Lei”.

Wainhira husu konaba oinsa maka evita konlfitus interese no influencia ba decisaun Juizes kolektivu ba kasu JLG ho ZAC,Adolfo Rodrigues hatan,”husi ba Konseilu Superior Majistratura judicial (KSMJ) atu fó atensaun ba juizes sira ne’ebe hetan deskonfiansa husi publiku tamba dúvida ba sira nia inparcialidade”,defende Adolfo Rodrigues.

Hatutan xefi Departementu Júridiku NGO Tur Hamutuk,”husu atu KSMJ akompana procesu ne’e,tamba porcesu ne’e rasik hahu ho irregularidade husi Sra.Dr.Ana Pessoa Pinto nudar PJR,atu evita sala no labele monu ba politizasaun husi partidu politika ne’ebe Dra.Ana Pessoa Pinto pretence ba”,dehan tan Adolfo Rodrigues!

segunda-feira, 11 de outubro de 2010

Tur Hamutuk: Husu STJ/TR investiga PJR APP

Dili.Tur Hamutuk Média (THM). NGO Tur Hamutuk, liu husi Xefi Departementu Juridiku, Adolfo Rodrigues,”husu atu Supremo Tribunal Justiça (STJ) nudar orgaun judicial ne´ebe ás liu iha Timor-Leste atu investiga Prokuradora Jeral Republika (PJR), Ana Pessoa Pinto (APP)”.

Tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) iha artigu º12,lina a) koalia konaba:”kompete ba seksaun kriminal husi Supremu Tribunal Justisa,tuir materia kriminal: julga procesus krimis kometidus husi juizes husi supremu tribunal Justisa, PJR no ajentes husi Ministeriu Publiku ne´ebe halao sira nia knar iha Tribunal”. Tamba Timor-Leste seidauk estabelece Supremo Tribunal Justisa (STJ),neduni procesu hotu-hotu haruka ba Tribunal Rekursus (TR).

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”STJ buka investiga PJR APP,tamba hare husi denuncia sira ne´ebe maka membrus Parlamentu Nasional (PN), Natalino dos Santos,husi bankada CNRT,foti liu husi sesaun plenariu segunda-feira (11/10/2010), buka duni investigasaun”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,”se la investiga bele kria fali precedente ladiak ida ba publiku tamba afinal sistema judicial ne´e kaer husi ema ne´ebe maka iha problema ho justiça rasik,diak liu halo investigasaun”,defende Adolfo Rodrigues.

Wainhira THM husu konaba Dra.Ana Pessoa Pinto mos preciza halo levantamentu ba imunidade tamba nia mos exerce funsaun nudar PJR,tuir Konstituisaun RDTL iha ninia artigu 113º hodi foti imunidade ba membrus governus ne'ebe hetan akusasaun definitiva husi Tribunal. Mos bele aplika ba orgaun sobernai seluk hanesan PJR?

Hatan ba ida ne´e,Adolfo Rodrigues dehan katak,”interpretasaun ba artigu 113º K-RDTL,abstratu hela, neduni,knar tomak tuir juris-prudencia ba STJ/TR nian hodi halao investigasaun baseia ba KPP iha nia artigu 12º”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,"Se STJ/TR hakarak acelera procesu investigasaun ba PJR,diak husu suspensaun atu nune bele facilita ba procesu ne'e rasik".defende Adolfo Rodrigues.

Maibe baseia ba realidade ne´ebe infrenta ho ninia protogonista nudar personjaen central maka Ana Pessoa Pinto,nudar PJR haruka karta ba PM Kay Rala Xanana Gusmão hodi husu suspensaun ba membrus Governus nain rua (2) ne´ebe Ministeriu Publiku deduz ona akusasaun. Kasu korupsaun no krimi ne´ebe maka envolve rasik Dra.Ana Pessoa Pinto,wainhira sei kaer knar nudar Ministra Estatal.

Ba kasu dala VPM Jose Luis Guterres no MNEZacarias Albano da Costa,tuir deputadu Natalino dos Santos,katak “abuzo ba poder no tentativa halo fraude hasoru PM Kay Rala Xanana Gusmão”.

Ba kasu seluk,krimi ne´ebe maka envolve rasik Ana Pessoa Pinto,buka iha investigasaun.

Hatan ba faktas sira ne´e,”preciza Lei ruma ne´ebe maka Deputadus iha Parlamentu Nasional aprova hodi regula konaba knar no lalaok Ministeriu Publiku (MP)”,defende Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk!

Centru detensaun ba Refujiadus laos interesse nasional

Dili. Harii centru detensaun ba refujiadus laos interesse nasional,haktuir Nando Belo,xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk ba THM,segunda-feira (11/10/2010) iha ninia knar fatin.

Haktuir Nando Belo, Xefi Departemento Politika externa NGO Tur Hamutuk,”centru detensaun ba refujiadus laos interesse nasional,tamba ne´e mensajen ne´ebe maka povu Timor-Leste liu husi Parlamentu nasional ninia rejeisaun hatudu katak ida ne´e laos perioridade ba Timor-Leste”.

Tenik tan, Nando Belo,” resolve ba issu ne´e tenke koalia iha nivel regional,laos problema bilatera.Foruns ne´ebe maka ideal maka liu husi Bali Process”,defende Nando Belo.

Nando Belo,Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk,” kestiona ba Prezidente Republika ne´ebe halo fali politika externa,ida ne´e laos ninia knar”,defende Nando Belo. Hatutan tan,”dala ruma Prezidente Republika ba halo kompromisu ruma ho Australia karik?”.

Ministru Imigrasaun no cidadania (MIC) Australia nian,Cris Brown,iha Terca-feira,sei halao surumutuk ho Prezidente Republika no autoridades kompetentes. Iha surumutuk ne´ebe MIC halo ho Prezidente Republika iha Palacio Prezidencial Aitarak laran,husi parte governu sei representa husi Sekretariu Estadu ba Seguransa (SES) Francisco Guterres no Sekretariu Estadu ba Konseilu Ministru,Agio Pereira,husi MNE sei representa husi Sekretariu Jeral MNE,Jorge Trindade Camoes no Direktur asuntu politika bilateral,José Amorin Dias.

Hare ida ne´e, Nando Belo hatan katak,”Prezidente Republika hatun liu ninia nivel hodi hasoru MIC,tuir lolos Prezidente só simu ninia mitra nivel xefi estadu ka Primeiru-Ministru,kasu Australia”,dehan Nando Belo!

“Falicita ba Governu ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao ne´ebe lakohi simu MIC no haruka SES Francisco Guterres SEKM Agio Pereira maka ba hasoru sr.Cris Brown”.

quinta-feira, 7 de outubro de 2010

Indikasaun forte ba indisus ABUZO ba PODER husi PGR

Dili.Tur Hamutuk Media (THM). Kazu Jose Luis Guterres (JLG) no Zacarias Albano da Costa (ZAC), hatudu mo-mos ba ita hotu,oinsa Autoridade judisiaria ida (orgaun autonoma)nudar PGR Sra Ana Pessoa Pinto (APP),hatudu indikasaun forte ba indisus de abuzo de poder no tenta halo fraude hasoru Sr.PM Xanana Gusmoa nudar PM husi IV Governu Konstitucional,kasu lia hirak ne’e husi Adolfo Rodrigues, Xefi Departementu Juridiku, NGO Tur Hamutuk ba THM,iha nia knar fatin,sexta-feira (08/10/2010).

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”husi kronolojia kazu JLG no ZAC, ne’ebe hetan akusazaun husi PGR ba krimi abuzo ba poder no enrikesimentu iligitu (memperkaya diri secara tidak sah),hatudu, mo-mos lina orientasaun politika ne’ebe opozisaun Fretilin halo hasoru Governu Xanana nian”,dehan Adolfo Rodrigues,xefi departementu Juridiku,NGO Tur Hamutuk.

Tenik tan,Adolfo Rodrigues,”indikasaun katak, ema ne’ebe tuir lolos hetan mos akuzasaun,hanesan Sra.Vice-Ministra MNEC,Adalzija Magno,sra.Ministra Financas,Madalena Boavida no sr.PM,José Ramos Horta,latama nudar akuzadus iha lista ka akuzasaun hasoru JLG,ZAC,no seluk tan”.

Dehan tan Adolfo Rodrigues,”iha tendencia politika no preseguisaun ne’ebe halo hasoru membro governo AMP,laos deit persegusiaun ne’ebe halo momos iha leten,maibe mos liu tiha akuzasaun ida,sra.APP,tenta hatudu indikasaun ho indisus forte ba abuza rasik nia poder nudar PGR, ho dalan haruka karta ida ba PM Xanana Gusmao hodi husu PM atu suspende ona membros Governos rua ne’ebe hetan akuzasaun husi PGR. Procesu ne’ebe sra.APP ho ninia instituisaun rasik pratika hela lor-loron,hatene hela katak,akuzasaun ida so bele konsidere definitive wainhira respeita prosedimentu iha Kodigu ba Procesu Penal Timor-Leste nia,li-liu ba artigu 239,só juiz kopetente ne’ebe avalia tiha lai kazu ida maka bele dertmina,se kazoo ne’e iha fundamentus forte atu simu nudar akuzasaundefinitivu maka juiz notifika falia rguido sira, foin bele dehan arguido sira hetan ona akuzasaun definitive,maibe saida maka akontese iha kasu JLG ho ZAC maka Sra.APP tenta bosok/halo fraude ba PM Xanana,ne’ebe nia konsidere la konese sistema justisa TL,aproveita situasaun deskonesimentu ida ne’e,husu la-lais atu PM Xanana suspende membro Governo nain 2 ne’e, ho nune,ita hotu bele hare ona oinsa skenariu ne’ebe trasa ona husi grupo Fretilin ne’ebe,domina husi elite ne’ebe mai husi Mozambique,ho objektivu lori kaus ba governasaun Xanana Gusmao nian”, defende Adolfo Rodrigues!

quarta-feira, 29 de setembro de 2010

Tur Hamutuk: Konsidere HAK-JSMP ladun komprende Sistema no halo progandan politika

Dili. Tur Hamutuk Media (THM). Husu atu NGO sira komprende sistema judicial,do ke produs komentarius ne’ebe maka tendencia politika no menus liu substancia juridika,haktuir lia hirak ne’e husi Adolfo Rodrigues Xefi Departemento Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM,Quinta-feira (30/09/2010).

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”tuir lolos Dra.Ana Pessoa, nudar Prokurador Jeral Republika (PJR) halo knar nudar Ministeriu Publiku (MP) maka investiga kasu no procesu haruka ba Tribunal”,dehan Adolfo Rodrigues.
Tenik tan Adolfo Rodregues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,”tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) iha ninia artigu 239 iha lina a),”koalia konaba meritu procesu”,no lina b) “rejeisaun ba procesu”.

Haktuir lia hira ne'e wainhira THM husu atu fo komentariu konaba HAK-JSMP ninia deklarasaun konaba kasu Jose Luis Guterres no Zacarias Albano da Costa,nudar VPM no MNE,tuir hakerek Jornal Nacional Diario (JND) iha ninia edisaun quinta-feira (30/09/2010,paj.7),katak"HAK-JSMP konsidera Kompetencia PM hodi reforsa Sistema Judiciaria".

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,” NGO hanesan HAK-JSMP tuir lolos sira maka komprende diak liu konaba sistema judicial tamba sira halao knar tinan barak ona advogacia ba sociedade Timor-Leste,mas sira ninia deklarasaun hatudu katak sira mos halo ona probaganda politika”,defende Adolfo Rodrigues.
Dehan tan Adolfo Rodrigues,Xefi Departemento Juridiku NGO Tur Hamutuk,”Ana Pessoa uja ninia knar nudar PJR,komete errors rua,ida abuso poder no seluk buka bosok PM nudar xefi Governu,hodi husu ba PM atu suspende membrus Governus ne’ebe hetan akusasaun”,dehan tan Adolfo Rodrigues.

segunda-feira, 27 de setembro de 2010

Minister Zacarias da Costa Responds to Tempo Semanal Article

The Minister for Foreign Affairs, Dr. Zacarias da Costa, has today responded to an article by Tempo Semanal, on the 23th of September, 2010 entitled ‘Vice Prime Minister “LUGU” and Foreign Minister Zac da Costa – Indicted'.

"It was with interest that I learned about this latest development. However, I will await, with serenity, the progress of the judicial process. It is my intention to fully cooperate with the competent judicial authority in order to clarify the issue, namely: The appointment of a staff member to Timor-Leste’s Mission at the United Nations, in New York, which was done during the previous Government, but was cancelled after I took over as Foreign Minister. I hope that this judicial process is allowed to take its course and not become an issue for political speculation," Minister da Costa said speaking from New York. END

quarta-feira, 22 de setembro de 2010

Nudar cidadaun,Lucia Lobato iha direitu atu akompana nia kaben iha Tribunal

Dili,Tur Hamutuk Media (THM). Normal-normal deit Lucia Lobato nudar cidadaun akompana nia kaben,Americo Lopes,nudar arquido ba kasu Pualaka,ne'ebe procesu julgamentu hahu ona iha Tribunal Distrital Dili,iha Tersa-feira (21/09/2010,kasu lia hirak ne'e husi Adolfo Rodrigues Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM,Quinta-feira (23/09/2010) iha nia knar fatin.

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,"HAK ho JSMP labele hare kasu presensa Lucia Lobato iha Tribunal hanesan atu influencia ba decisaun juiz,ne'e hare sasan matan sorin deit". Tenik tan Adolfo Rodrigues,"HAK-JSMP ladun hare presensa Lucia Lobato nudar cidadaun normal ida no ninia manifestu solidariedade ba ninia kaben".

"Lucia Lobato ba akompana ninia kaben nudar cidadaun ida,laos nudar Ministra Justica,labele kahur buat rua la hanesan",defende Adolfo Rodrigues,xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM.

Tuir informasaun ne'ebe maka THM hetan husi Ministeriu Justisa (MJ) katak,"Ministra Justisa husu ona licensa ba Primeiru-Ministru,nudar xefi ba Governu,Kay Rala Xanana Gusmao,atu akompana nia kaben durante procesu ninia kaben iha tribunal". Tuir observasaun THM huri seik,quarta-feira (22/09/2010) iha Palacio Governo,Lucia Lobato nudar Ministra Justisa la marka presensa iha Konseilu Ministru.Observasaun THM katak,"Vice Ministru Justisa,Ivo Valente maka marka presensa iha Konseilu Ministru Quarta-feira (22/09/2010)". Wainhira THM konfronta ba kasu Lucia Lobato la tuir Konseilu Ministru iha Qarta-feira (22/09/2010) husi Ministeriu Justisa haktuir katak"Vice Ministru Ivo Valente maka representa Ministra Justisa".

Tuir Deklarasaun husi HAK-JSMP ba Jornal nacional Diario (JND) edisaun Quinta-feira (23/09/2010),katak"Hak-JSMP lamenta ba prezensa Ministra Lucia iha Tribunal". argumentasaun husi NGO 2 ne'e katak"presensa Ministra Lucia Lobato bele influencia Juiz ninia servisu".

Hatan ba ida ne'e,Adolfo Rodrigues dehan,"ne'e argumentu primatur,Juiz ne'e exerje funsaun iha Tribunal tenke iha kompetencia no imparcialidade,laos mai fali ho argumentu baratu no baixo nivel ho presenca Ministra Lucia Lobato atu influencia procesu",dehan Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM.

Kasu Pualaka,envolve socios husi kompania rasik,socios sira seluk,falsifika dokumentus no desviu ba fundus!THM no JND(23/-9/2010)!

segunda-feira, 20 de setembro de 2010

Familia Carrascalao no Alkatiri sira empresta rai laos fó rai ba sira

Dili.Tur Hamutuk Média (THM, 20/09/2010). Familia Carrascalao no Alkatiri, rai nain Dili sira impresta deit rai ba sira hodi hela no halo tos,haktuir lia hirak ne´e husi Adolfo Rodrigues,Xefi Departemento Juridiku NGO Tur Hamutuk, iha nia knar fatin.

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”uluk Carrascalao ho Alkatiri sira nia aman,mai empresta rai husi Dili rai nain ba sira,hodi halo tos,hela,maibe laos atu sai rai nain ba rai”,dehan tan Adolfo Rodrigues,Xefe Departemento Juridiku NGO Tur Hamutuk.

NGO Tur Hamutuk,liu husi Departementu Juridiku ba halo advogacia rai nia iha Dili laran, buka dadus husi Dili rai nain,husi Mota ain,Manleu,Mota ulun,konaba rai nain lolos iha Dili ne´e maka se. Tuir dadus ne´ebe NGO Tur Hamutuk hetan katak “familia Carrascalao,Alkatiri,Albano,laos rai nain lolos”. Rai sira ne´ebe sira okupa,sira hetan autorizasaun husi rai nain atu halo tós, halo natar,halo uma,maibe laos atu sai nain ba rai.

Dadus ne´ebe maka NGO Tur Hamutuk rekoila,”familia Carrascalao,familia Alkatiri sira tamba besik ba autoridade kolonial Portugues no hatene hakerek no le,hodi ba afora rai sira ne´e,ikus mai dehan fali sira nian”.

Iha Indonésia nia Ukun sira sai koloboradores principais, balun sai Governador,balun sai Ketua Pemuda Pancasila,balun sai Mauhu,sira hetan nafatin beneficiu,monopolio nafatin rai Maubere/aileba nian.

Tuir dadus ne´ebe maka NGO Tur Hamutuk hetan husi populasaun rai nain iha Dili, Mota Ain, Manleu, Mota Ulun, Bekusi, Bidau, sira hotu lian unanimu,katak “Familia Carrascalao no Alkatiri, sira sai koloboradores ba kolonialista Portugues no Indonesia,hodi hanehan no nauk povu Maubere/aileba sira nia riku soin, hodi explora rai”.

Lori Maubere Aileba nia rain halo riku sira nia familia,haruka oan ba eskola,hasae sira nia moris diak. Hatutan Adolfo Rodrigues,”dadus ne´ebe maka NGO Tur Hamutuk rekoila maka populasaun rai nain iha Dili,senti injustisa tamba sira nia rain familia Carrascalao no Alkatiri hadau no pertence ba sira”.

Pior liu tan,tuir dadus ne´ebe maka NGO Tur Hamutuk hetan katak: “rai barak maka familia Carrascalao no Alkatiri fan ona ba Indonesia,maibe ikus mai sira sei reklama tan katak sei pertence ba sira. Hanesan iha Komoro,uluk familia Carrascalao fan ona ba Kodam Udayana,hodi halo uma ba militar sira,ikus mai sira reklama katak rai ne´e sira nian. Familia Alkatiri mos hanesan fan ona rai ba Pertamina,ikus mai sira reklma katak rai sira nian,iha pertamina nia sorin,sira okupa oras ne´e dadaun halo muro haleu nudar propriadade familia Alkatiri nian”. Tuir fontes iha Ministeriu Justisa haruka para harii muro iha Pantai Kelapa,Pertamina nia sorin,maibe oras ne´e muru haleu ona,sai propriadade familia Alkatiri nian,enquanto tuir dokumentus ne´ebe maka NGO Tur Hamutuk iha acesu,katak “iha provas ba venda-kompra ba rai iha Pertamina nian iha Indonesia nia Ukun”. Tuir Lei iha RDTL nian,katak “buat riku no soin ne´ebe kolonial Portugues ka Indonesia nian,pertence ba Estadu Timor-Leste!

segunda-feira, 13 de setembro de 2010

Mari Alkatiri la iha autoridade moral atu kritika konaba Korupsaun

Dili,Tur Hamutuk Média (THM,14/09/2010). Mari Alkatiri la iha autoridade moral atu kritika konaba korupsaun, kasu lia hirak ne´e husi Rui Costa,direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk ba THM iha nia knar fatin,Tersa-feira (14/09/2010).

Haktuir tan Rui Costa,”Mari Alkatiri wainhira sei kaer ukun no bandu nudar Primeiru-Ministru,projektus bo-bot fó ba nia maun alin no amigus sira deit.Agora iha ona oposisaun mai koalia fali konaba korupsaun?”,litik Rui Costa,direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk.

Tenik tan Rui Costa,”Mari Alkatiri,wainhira kaer ukun,projektus bo-bot fó ba nia maun no alin sira deit,hare deit projektus:konstrusaun bot sira,estradas fó ba maun alin sira maka kaer,monopoliu fornece mina ba EDTL,mina ba kareta governu, sosa kilat no kartus ba PNTL,fornece hahan no mantimentus ba Forsa defesa/forsa seguransa,…etc,ne´e korupsaun ka lae”,husu Rui Costa.

“Mari Alkatiri pertence ba klan ne´ebe maka iha rai barak, rai sira ne´e sira hetan husi ne´ebe?uluk husu ba rai nain sira iha Dili mota ain mak fó ka?ka sira husu licensa ba afora rai deit,ka hadau husi nain?”,husu tan Rui Costa.

Dehan tan Rui Costa,” Mari Alkatiri sira hetan rai tamba sira okupa deit ema nia rain,ikus mai sira reklama katak rai sira nian,tamba sira hakbesik ba autoridade kolonial Portugues/Indonesia,tamba ne´e maka sira hetan rai barak iha Dili,ida ne´e korupsaun ka lae Sr.Mari Alkatiri?,litik tan Rui Costa.

Mari Alkatiri ho nia familia explora rai maubere/aileba nian iha kolonial Portugues nia ukun,explora tan iha okupasaun Indonesia nia ukun,to´o ukun rasik an mos sira sei reklama no explora nafatin rai sira ne´ebe uluk sira hadau deit husi Maubere/aileba sira!

terça-feira, 7 de setembro de 2010

TL:Preparadu ba tama ASEAN iha tinan 2012

Loby Australia impede procesu integrasaun TL iha ASEAN

Dili,Tur Hamutuk Media (THM,07/09/2010). Timor-Leste iha preparadu atu ba tama nudar membros efectivu ASEAN iha tinan 2012,haktuir Nando Belo,direktor politika externa NGO Tur Hamutuk ba THM iha ninia knar fatin. Tenik tan Nando Belo,"ASEAN sai nudar isu no perioridade nasional,neduni komponente hotu-hotu iha sociedade Timor Leste tenke esforsu hodi atinji ba objektivu ne'e".

Haktuir tan Nando Belo,direktor Politika externa NGO Tur Hamutuk,"Timor-Leste iha kondisaun financeiras,umanus no vontade politika ba sai membros ASEAN,neduni la aceita quando iha ema balun mai hakarak koloka fali obstakulus ba ida ne'e".Hatutan nando Belo,"iha esforsu loby husi Australia no Forum Pacifiku Sul (FPS) atu Timor-Leste labele tama ba ASEAN,tamba saida maka AUstralia ninia politika rai liur nian maka TL sai nudar satelite ba nian",defende Nando Belo.

Australia sei buka difikulta makas ba Timor-Leste tama ASEAN tamba koresponde ba sira nia ajenda politika externa,Timor-Leste depende geoestrategika/geoekonomika ba Australia,no tama ba FPS dalan diak ba Timor-Leste,dehan tan Nando Belo ba THM.

Australia oras ne'e dadaun loby ba personalidades Timor aon husi elites politikus to'o ba NGO sira hodi buka difikulta Timor-Leste tama ba ASEAN.Australia mos gasta osan barak ba ida ne'e,hanesan sira gasta ba projektu Woodside.Se maka halo komentariu no difikulta procesu hetan premiu!THM

quinta-feira, 8 de julho de 2010

Tur hamutuk dehan Mari Alkatiri Negociadur babain deit, maibe laos ida luar biasa

Mari Alkatiri nudar ex-negociador ba Tasi Timor,hotu-hotu hatene katak nia maka hahu negociasaun Tasi Timor hodi troka Ali Alatas iha posisaun nudar Negociadur ba Tasi Timor. Husi partidaria Mari ALkatiri nian,sempre foti aas Mari Alkatiri maka sucesu iha negociador,maibe husi sira be kontra dehan Mari ALkatiri ne’e negociador babain deit. Tuir mai Tur Hamutuk Media (Thm) ba dada lia ho Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk,Nando Belo (NB),iha ninia knar fatin. Tur Hamutuk,NGO ne’ebe sempre defende kadoras GSR mai Timor-Leste no kritika makas ba posisaun Mari Alkatiri nian ne’ebe hakarak apropria no personaliza ba Negociasaun Tasi Timor.

Thm: Saida maka ita nia hanoin konaba email Mari Alkatiri,ex-PM no negociadur Tasi Timor,wainhira haruka email ba Tur Hamutuk,cita email Mari Alkatiri, “Hau husu deskulpa maibe'e hau kole ona ho propaganda ita bot sira nian. Hau sei buka dalan atu hetan fatin ida ke diak atu ita bot bele prova katak hau sempre defende pipeline ba Australia no negosiasaun be hau halo ho Australia la iha susesu (26 de junho de 2010, 17:37)”.

NB:Mari ALkatiri atu mai defende katak nia maka hodi uluk kedan hakarak dada Pipeline mai Timor-Leste,buka atu prova katak nia maka defende duni kadoras mai Timor-Leste ka lae. Tuir acesu ba dokumentus ne’ebe maka iha Joint Comission ba Tasi Timor ne’ebe Mari Alkatiri hola parte,la hare hetan hakerek Mari Alkatiri ninia intervensaun ruma iha neba. Dala ruma Mari Alkatiri keta iha dokumentus seluk karik la hatene.
Dalan ne’ebe maka Mari Alkatiri atu fo sai ninia posisaun diak liu hatudu dokumentus ruma ne’ebe bele justifika duni katak nia defende kadoras mai Timor-Leste. Tamba durante ne’e halo peskisa iha dokumentus sira hotu,la hetan envolvimentu Mari Alkatiri nian iha negociasaun sira,saida maka Mari koalia,argumentu,la iha liu,keta iha dokumentus seluk maka Mari Alkatiri iha,bele hasai ba ita hare.

Thm: Saida maka ita nia komentariu konaba email Mari Alkatiri nian,cita email,“Se ita bot sira la kompriyende katak negosiasaun ne'e prosesu ida diuak lalika koalia. Ita bot sira foi hakfodak atu defende pipeline deit. Hau halo negosiasaun tomak ba tasi Timor. Hau hateten fila fali deit: Iha dia 5 Janeiro 2006, iha sydney, kuando ami ba asina Akordu Sunrise, hau dekalara iha Howard no Downer nia oin kedas katak 'hau nia batalha tuir mai atu dada pipeline husi Sunrise ba T-L". Se deklarasaun ida ne'e maka hau halo tiha antes karik, hau hanoin Akordu Sunrise sei la mosu. Akordu Sunrise la mosu, sei la mosu mos "area de jurisdicao exclusiva" iha nebe'e atu hahu hela peskiza ona. La hatene diak lalika koalia mangame deit. Hakarak hatene tan buat barak, diak organiza debate publiku ida entre XG ho hau rasik. Topiku hau kedas ba: Negosiasaun Taci Timor: vantagens no desvantagens ba Timor-Leste. (29 de junho de 2010, 17:16)”.

NB: Tuir lolos Mari Alkatiri lalika debate ho PM Xanana Gusmao ,tamba Mari Alkatiri atu debate nudar negociadur ho Xanana Gusmao nudar PM. Tamba saida,Mari Alkatiri nudar negociador Tasi Timor laos nudar PM. Se Mari Alkatiri negociadur,tuir lolos ho equipa negociasaun tasi Timor ka task Force Tasi Timor. Se Mari Alkatiri hakarak hola parte iha Negociasaun Tasi Timor,tuir lolos ninia hakarak ne’e ba posisaun Xanana Gusmao nian maka PM,tamba Mari Alkatiri laos negociador ba Tasi Timor,tamba dokumentus Joint Comission la temi ka hakerek netik buat ruma konaba Mari ALkatiri ninia argumentus hodi defende Pipeline mai Timor-Leste. Mari Alkatiri faila hodi dehan katak hakarak debate ho Xanana Gusmao konaba vantajen no desvantajen ba Negociasaun Tasi Timor ba Timor-Leste. Lolos ne’e Mari Alkatiri debate ho equipa Task Force Tasi Timor,tamba sira maka lidera negociasaun husi parte Timor-Leste.

Thm:Saida maka ita nia komentariu konaba Mari Alkatiri,nudar ex-PM no ex-negociador tasi timor katak nia maka halo sucesu ba Negociasaun ho Australia konaba Tasi Timor?

NB: Kelemahan ka frakesa Mari Alkatiri ninia negociasaun maka la diskuti uluk kestaun teknika,konaba viabilidade ka lae dada kadoras GSR mai Timor-Leste. Nia koncentra deit ba iha oinsa maka zona exclusividade,fo dalan ba Australia hodi argumenta forte liu kontra interese Timor-Leste nian.

Thm: Se hanesan Sr. Mari Alkatiri ninia papel ka peranan ba negociasaun baTasi Timor,oinsa los?

NB: Mari Alkatiri laos negociador maibe ladun forte iha argumentu atu defende interese Timor nian tamba nia la fo perioridade ba iha viabilidade teknika hodi kadoras GSR mai Timor-Leste.Negociassaun ne’ebe maka Mari Alkatiri lidera uja deit argumentu politika maibe la uja referencia ne’ebe apresenta ba Australia konaba tekniku-cientifiku nian.

Thm: Maibe tuir publika nia hare ka publiku percepsaun katak Mari Alkatiri atu personalize negociasaun Tasi Timor ne’e rasik?

NB: Los duni, Mari Alkatiri buka atu personaliza no partidariza fali negociasaun Tasi Timor ne’e. Ida ne’e maka Mari Alkatiri ninia ambisaun no interese. Personaliza tamba ida ne’e fo hanesan triunfo politiku ba ninia kareira,oinsa maka konsilida ninia poder iha Partidu Fretilin no mos defende ninia Status Quo nudar PM. Apropria katak Taci Timor ne’e identiku ho Mari Alkatiri.Hare deit,diskursu official FRETILIN nian,katak osan ne’ebe Mari Alkatiri maka luku iha tasi mane lori mai fakar iha tasi feto.

Thm: Tuir Sr. G.A.Mckee hakerek ,iha loron 26 fulan Outubru 2002 hakerek iha ninia livru, pajina 20-38, dehan katak,”Mari Alkatiri nudar PM I Governu Konstitucional mos a favor ba Pipeline ba Darwin.Hakerek tan,”karik hau maka investidor ida hau defende pipeline mai Australia tamba razaun 2:ida,Merkadu Gaz iha Australia ,Australia sosa gas. O bele fo haris Timor tomak ho gas maibe la iha ema ida sosa.Seluk,tasi mai Australia ladun klean,maibe tasi Timor-Leste klean liu.Teknikmente folin kubiku ida aas tebes liu husi tasi ne’ebe bot no klean…”.Saida maka komentariu konaba Dekalrasaun Mari Alkatiri nian ne’e?

NB: komentariu ba Mari Alktiri ninia entrevista buat 2,Mari Alkatiri koalia nudar emprasariu ka pengusaha.Mari Alkatiri koalia nudar ema politiku maibe la rona tekniku sira ka la fo atensaun ba kestaun tekniku sira ne’e. Mari nudar negociante,neduni hanoin maka lukru iha ulun oinsa maka manan osan,ne’e hanoin komerciantes sira nian,liliu Mari ALkatiri nudar komerciante nia oan,klaru fo liu perioridade ba lukru no osan do ke koalia konaba dada ka lae kadoras mai Timor-Leste.
Mari nudar politiku ne’ebe ignorante konaba estudos viabilidade tekniku cientifiku,neduni ninia negociasaun dependen deit ba lawang nia argumentu tamba nia la aparece ho dadus estudus teknikus hanesan alternative seluk ba proposta Australia nian. Iha negociasaun ne’e so Australia deit maka apresenta estudus teknikus,Mari Alkatiri lae,neduni iha tempo ne’eba ninia posisaun fraku, buka hakruk ba Australia ninia posisaun. Australia aparece ho argumentus teknikus tamba sira iha estudus konaba ida ne’e. Tamba Mari Alkatiri ba ninia posisaun hanesan busnissmen no politikus ne’ebe ignora ba dadu cientifikus. Neduni kompreende tamba saida maka la defende Pipeline GSR mai Timor-Leste iha tempo ne’eba.

Thm: Uluk wainhira Oposisaun hakilar katak dada Pipeline mai Timor-Leste,Sr. Mari Alkatiri nudar PM hatan nune,”dada mai ho ai au (Bambu) ba Maubisse no Ramelau ka”.Saida maka ita nia komentariu konaba deklarasaun ida ne’e?

NB: Iha ne’e hatudu Mari Alkatiri ninia arogancia no loko an hodi minimize kritikas husi oposisaun,hodi hasai lia fuan sira katak Kadoras,dada ho au (bamboo),dada ba Maubisse,dll. Hatudu deit Mari Alkatiri ninia arogancia katak nia halo netik buat ruma,afinal lae. Nia ladun makas iha negociasaun ida sa,negociador biasa laos luar biasa ida!

terça-feira, 29 de junho de 2010

Tur Hamutuk explika ba Sr.Mari Alkatiri nudar ex-negociador Tasi Timor no PM I Governu

Ami tuir atu hatan ba email ne’ebe maka sr.Mari Alkatiri haruka mai ami,hodi hatan baa mi nia press realese ne’ebe maka durante ne’e hasai. Tuir ami sei hatan no cita ba sr.Mari ALkatiri ninia email.
Cita email Mari Alkatiri: “Hau husu deskulpa maibe'e hau kole ona ho propaganda ita bot sira nian. Hau sei buka dalan atu hetan fatin ida ke diak atu ita bot bele prova katak hau sempre defende pipeline ba Australia no negosiasaun be hau halo ho Australia la iha susesu. Hau husu fila fali ba ita bot sira atu labele uza tan hau nian e-mail address (26 de junho de 2010 17:37)”.

Sr. Mari Alkatiri,ami la inventa ida, ita bot defende ka lae Pipe Line mai Timor-Leste ka lae?
Tuir fakta maka ne’e:

1.Pipe line Bayu Undan ba Australia

2. Ita bot la defende Pipe Line GSR mai Timor-Leste. Cita ba hakerek ne’ebe maka sr. G.A.Mckee iha loron 26/10/2002 iha pajinas 20-38 informa katak, Dr. Mari ne’ebe hanesan PM iha I Governu konstitucional mos a favor pipeline ba Darwin.Cita ba Sr. Mari Alkatiri,”karik hau maka investidor ida hau defende pipeline mai Australia tamba razaun rua; explika:ida,merkadu gaz nian iha, Australia sosa gas. O bele fo haris Timor tomak ho gas maibe la iha ema sosa. Ida tan maka tasi mai Australia ladun klean,maibe tasi ba Timor-Leste klean liu. Teknikamente bele dada pipeline ba Timor maibe folin metro ida aas tebes liu iha tasi ne’ebe iha mai Timor….(hare mos TS,edisi,1/05/2010,hals.1 ,16 no 19)”.

Iha Bayu Undan,la menciona iha dokumentus konaba daa pipeline mai Timor-Leste.Tamba se la sala,tamba sa maka mosu naran ida kadoras no tamba sa maka dada kadoras ho au ba Maubisse, mos iha istoria mesak,neduni la lika mai bosok malu sa. Ita bot ninia deklarasaun ne’e ninia tradusaun labele husi liafuan sira ne’e deit maibe tenke interpreta tan sa maka ita dehan nune’e. Tuir ami sira be la hatene negocisaun,la hatene le lia fuan sira hanesan,entende katak “ita bot la defende Pipeline mai Timor-Leste”.

Fatin ne’ebe aprova katak ita bot defende Pipeline mai Timor-Leste,tenke hatudu netik dokumentus ruma hakerek konaba defende Pipeline mai Timor-Leste,husi Bayu Undan no mos GSR. Ami buka hela dokumentus sira iha Joint Comission tasi Timor nian,la hetan, nem menciona konaba dada Pipeline mai Timor-Leste. Neduni ita bot keta iha dokumentus seluk ke bele aprova karik ita defende Pipeline mai Timor-Leste,husi Bayu Undan no GSR.

Dili, 29.06.2010
Tur Hamutuk Media (THm)!

quarta-feira, 23 de junho de 2010

Tur Hamutuk hatan ba Fretilin,sai fali bloqueio ba desenvolvimentu

Relatoriu Komisaun C faila mak barak
Dili,Thm (24/06/2010). Xefi Departementu Ekonomia,Finanças no Desenvolvimentu (DEFD) NGO Tur Hamutuk, Matilda Bonaparte,ohin halo deklarasaun katak,” tuir lolos Oposisaun Maioria Parlamentar (OMP)/Fretilin halau ninia knar konstitusional ho responsabilidade atu kumpri sira nia dever konstisional,hodi facilita ba desenvolvimentu maibe laos sai fali hanesan forsa blokeiu”.

Tuir observasaun ne´ebe maka ita hare debate Orsamentu Retifikativu husi TVTL hatudu katak,”OMP/Fretilin levanta makas konaba relatoriu Komisaun C ne´ebe faila mak bark,liliu parte analisa makro-ekonima”,haktuir Matilde Bonaparte. “Ironia maka ne´e OMP/Fretilin bazeia fali ba relatoriu komisaun C ne´ebe faila barak iha kestaun teknika no bazika ekonomia nian,ne´ebe hare deit faila no erros bot,ho baze ba relatoriu komisaun C”.

Hatutan Matilda Bonaparte,” Orsamentu retifikativu iha duni justifikasaun hodi hasai osan husi Fundu Petroliferu (FP) ho quantia ne´ebe hatou husi proposta ne´ebe submete ba Parlamentu Nasional hodi aprova”. Tenik tan Matilda Bonaparte,ekonomista iha formasaun akademika deklara ba Thm (Tur hamutuk media),”foti osan husi FP ne´e justifika duni,tamba precisa tau osan hodi responde ba problemas sociais no exijencias sira ne´ebe maka estadu iha ninia responsabilidade hodi hare ba necesidade povu nian”,dehan Matila Bonaparte.

Iha proposta ba OR ne´ebe maka Governu apresenta ba Parlamentu Nasional (PN),tuir Matila Bonaparte,”justifika duni hasai osan US$390 milhoens husi FP,tamba ba facilita ba interesse nasional, interesse povu nian,antigos kombatentes,katuas ferik sira”.

“Ne´e hakat pasu bot ba kotuk ba OMP no liliu ba Fretilin, tamba OMP hatene kritikas arbiru no sabraut deit,hatudu katak OMP oras ne´e dadaun desorientadu no desnorteadu,atu ba los ne´ebe”.

Ba membru Governu,”liliu PM Kay Rala Xanana Gusmao nebe´e hatudu ninia pasciencia no laran luak hodi rona OMP/Fretilin, la iha responsabilidade nudar oposisaun,maibe sai fali nudar forsa bloqueiu ba desenvolvimentu nasional”,argumenta Matilda Bonaparte.

Iha Governu AMP nia ukun,liliu iha lideransa PM Kay Rala Xanana Gusmao,maka hatudu duni iha funcionamentu institucional no abertura ba proposta no deklarasaun husi oposisaun. Kontinua Matilde Bonaparte,”iha Governu anterior, iha instituisaun estadu anterior la exerje ninia funsaun ho didiak, liliu wainhira debate orsamentu estadu, I governu ho maioria Fretilin iha Parlamentu nasional la fó oportunidade ba oposisaun,hatudu falta ba sensibilidade no hatudu lideransa ne´ebe anti-demokratiku”,dehan tan Matilda Bonaparte.

Matilda Bonaparte,” realsa ba susesu ne´ebe maka Iv Governu Konstitucional alkansa,liliu reforma ba jestaun financeiru ne´ebe hodi hadia sistema ne´ebe maka I Governu kria hela maka sistema financeiru ne´ebe stagnadu no tusan nunka selu”.

Hatutan Matilda Bonaparte,”tusan ne´ebe maka governu anterior nianin ka heransa,hafoin selu hotu iha Governu AMP nia ukun, neduni OMP/Fretilin la iha autoridade moral ba kritika konaba reforma jestaun financeiru ne´ebe maka IV Governu Konstitucional halo no halao dadaun”.


Iha biban hanesan, Matilda Bonaparte haktuir katak,” Projektu Pakote Referendum (PPR) ne´e sucesu bot tamba fó fiar no hasae kbiit ba ita ninia tecidu empresaius nasionais,neduni la kompreende kritikas populistas ne´ebe maka OMP/Fretilin lansa dadaun”. Neduni,husu atu governu kontinua ho medidas ba descentralizasaun,hodi fó kbiit ba autoridades lokais,empresarius sira. Liliu oinsa maka descentraliza ba kompotencia no responsabilidade ba lideres lokais sira.

Ba Matilda Bonaparte,” defende atu governu aplika tan Pakote Desenvolvimentu Descentralizadu (PDD), tamba koresponde ba prepara dalan ba descentralizasaun poder lokal”.

Iha governasaun I Governu la iha transparensia,konaba acesu ba informasaun,sira aplika maka jestaun ne´ebe tertutup ba cirkulu nukleu duru.Fó parabenz ba Iv Governu ne´ebe maka hatudu liu husi transparencia iha governasaun”,defende Matilda Bonaparte.

Dehan tan, Matilda Bonaparte,xefi DEFD ba Thm katak, “husu atu oposisaun ne´ebe responsavel no hatudu sentidu estadu,laos sai fali hanesan forsa bloquiu ba desenvolvimentu nasional”. Mari Alkatiri nudar ex-PM no lider OMP la iha autoridade moral ba kestiona hanoin diak husi governu ba desenvolve no hadia rai ne´e,tamba Mari Alkatiri sira,só hatene maka destroe no laos kontreo”,deklara Matila Bonaparte.

terça-feira, 22 de junho de 2010

Luta Hamutuk sai porta Voz ba grupus intereses

Dili, Mth (22/06/2010). Tuir Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk, Nando Belo haktuir Thm (Tur hamutuk media) katak,”Luta Hamutuk sai fali porta voz ba grupus intereses”. Haktuir tan,”Luta Hamutuk ne´e representa los interesse se nian”,husu Nando Belo,Xefi Departementu Politika externa NGO Tur Hamutuk ba Thm,Tersa-feira (22/06/2010) iha nia knua fatin.

Iha publikasaun Timor Post (Tp) edisi (21/06/2010,hal.7), Luta Hamutuk kestiona ba Independencia Francisco Monteiro nudar negociador ba tasi timor. Tuir direktur Luta Hamutuk,Merecio Akara ,”hau hanoin ema bele deskonfia nia (Francisco Monteiro,red) la-independente”,haktuir foin dadaun ne´e iha Farol Dili. Tenik tan,”iha tempo ne´eba nia mos hetan bolsu husi Woodside”.

Merecio Akara reafirma,”konflitus interese bele mosu tanba Francisco Monteiro tenki obedece ba instituisaun rua, ida hakarak defende direitus Timor oan nian maibe seluk maka simu osan husi ema hodi selu nia eskola”.

“Tuir nia atu halo negociasaun konaba mina no gas kada interministerial diak liu tenki involve mos Ministru Negosio Estranjeiro Zacarias Albano da Costa”.

“Ema ne´ebe iha ona esperencia halo negosiasaun,tuir observasaun Luta Hamutuk mak eis-Ministru Rekursus Naturais Jose Teixeira atual deputadu husi bankada Fretilin no eis-PM Mari Alkatiri,tuir Akara katak,iha ona esperensia ba negosiasaun Bayu Undan no Greater Sun Rise ne´ebe halo kontratu 50% ba Timor-Leste no 50% ba Australia”.

Hatan ba ne´e,xefi departementu política externa NGO Tur Hamutuk,dehan katak” Luta Hamutuk defende intereses grupus sira ne´ebe maka iha interese iha mina tasi Timo,Liliu aktores sira ne´ebe husi rai laran maka direktur Luta Hamutuk menciona ona iha ninia deklarasaun ba TP (22/06/2010),mos LH defende ba ajenda Woodside nian,harii LNG namlele iha tasi leten”,argumenta Nando Belo.

Tuir Nando Belo, “Mari Alkatiri no Jose Teixeira la suceso ba negosiasaun tasi Timor,iha akordu rua ne´ebe sira halao,favorece barak liu ba interesse Australia nian do ke Timor-Leste.Sira (Mari + Teixeira) nunka defende Pipe line mai Timor-Leste,sira hakarak dada ba Australia,Bayu Undan no GSR ba hotu Australia,ida ne´e maka negociadores perigu ka?”,kestiona Nando Belo ho ironia.

Tenik tan Nando Belo,”interesante ba LH agora hahu defende Zacaria Albano da Costa nudar MNE tenki envolve iha negosiasaun ba tasi timor,tamba sa?”. Haktuir tan Nando Belo,xefi departementu política externa NGO TH,”ne´e koresponde ba estrategia ne´ebe maka PSD liu husi Presidente Zacarias Albano da Costa hakbesik an ba Fretilin no sintonia entre Ramos Horta no Mari Alkatiri iha jogada ne´e”,defende Nando Belo.

Tuir fonte ne´ebe maka Tmd hetan katak,”iha fulan Maio laran mos representante Woodside halo surumutuk ho MNE Zacarias Albano da Costa (tertutup) ho equipa husi kompania Woodside”. Ba Nando Belo,”tuir lolos Zacarias Albano da Costa labele surumutk sub-subar ho Woodside nudar membru governu,hatudu katak nia pembangkan ba PM rasik”,defende Nando Belo.
“Maibe laos tur-tur Zacarias Albano da Costa ba hasoru maibe molok ne´e hatudu Tur hamutuk entre Ramos Horta-Mari Alkatiri-Zacarias Albano da Costa”!

quinta-feira, 17 de junho de 2010

Mari Alkatiri koalia konaba Lideres Karismatika

Husi*Rui Costa

Mari Alkatiri iha ninia komentariu iha Face Book(FB), nia ba foti referencia ba Max Weber iha ninia referencia konaba lejitimasaun lider politika ne´ebe fahe ba tolu,nudar lider tamba huri rai moris mai kaer kedan ukun, tamba iha lideransa nebe karismatika no ikus liu maka racionalidade. Mari Alkatiri iha ninia komentariu iha Face Book atu foka liu ba iha lijitimasaun ba lideransa neébe ho baze karismatika. Tuir komentariu Mari Alkatiri iha FB,buka estabelece relaciona lideransa neébe iha deit lijitimasaun karismatika, lideransa ne´ebe hetan tamba husi sistema feudal ne´ebe husi aman ba oan no sst no ikus liu racionalidade ba lijitimasaun lideransa.

Maibe tuir hau,hanoin Max Weber nian ne´e ninia tinan no otas,ne´ebe iha Mari Alkatiri ninia hakerek konaba lejitimasaun ba lideransa ne´ebe maka atu kaer poder. Neduni limite ba tempo no espasu maka Max Weber,ambiente ne´ebe influencia ba ninia hanoin hodi hakerek konaba tese ida ne´e.

Liu tinan 200,Mari Alkatiri ba foti fali referencia hodi atribui ba lideransa Xanana Gusmao,ne´ebe ninia modal maka lider ne´ebe hetan lijitimasaun karismatika. Maibe Mari Alkatiri faila iha ninia interpretasaun ba Max Weber ninia tese ne´e tamba deit Mari Alkatiri ninia relaciona tese Max Weber ho Xanana Gusmao. Maibe Mari Alkatiri haluha tiha katak “nudar ema moris ne´e laos statis maibe dinamika”. Mos Tese Max Weber nian ne´e bele la koresponde ba kasu Xanana nian iha kontextu Timor-Leste. Iha situasaun no ambiente dificil maka transforma no promove lideransa sira iha mundu. Kasu Xanana ne´e partikular tamba liu husi procesu ida nia laran maka nia hetan lijitimasaun ba liderasansa tamba karisma ne´ebe iha hodi halo jestaun ba krisi iha FUNU (re-organiza resistencia husi baze apoio rahun ba FUNU guirila),mos oras ne´e dadaun nudar birokrata ka xefi Governu ne´ebe halao jestaun oinsa maka beneficia ba ema barak ka povu em jeral ninia interesse. Mari Alkatiri ninia hakerek no leitura ba Max Weber ninia tese konaba lejitimasaun ba lideransa atu limite modal ka kapital lijitimasaun lideransa Xanana maka «Karisma» deit,ne´e intensaun Mari Alkatiri nian oinsa maka minimiza kapacidade Xanana nian ne´ebe oras ne´e dadaun,liliu iha Konsulta Planu Estratejika Desenvolvimentu Nasional (PEDN) ne´ebe lao halaeu sub-distritus hotu-hotu,sai hanesan motivu preokupasuan ba Mari Alkatiri. Tamba Xanana konsegue ba kativa bases suporte Fretilin nian iha sub-distritus sira hotu. Iha Xanana ninia lao ba sub-distritus hatudu katak ho baze ba lijitimasaun poder ne´ebe Max Weber defini relaciona ba Xanana,nia iha pontus 3 ne´e hotu:karisma, exerje ninia funcional no lideransa iha sentidu neébe ukun ba povu hodi servi laos povu maka servi!

*Direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk!

terça-feira, 8 de junho de 2010

Mari Alkatiri kahur fali buat rua la hanesan

subornu estrada Com-Mota ain no kaer kilat iha 2006

Dili,Tur hamutuk media(Thm, 08/06/2010). Mari Alkatiri nudar ex-PM iha I Governu Konstitucional kahur fali buat rua la hanesan,haktuir lia hirak ne´e ba Thm husi xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,Adolfo Rodrigues,segunda-feira (07/06/2010) iha knua NGO Tur Hamutuk. Tuir Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri kahur alegasaun ne´ebe hetan husi ex-deputadu PSD,Leandro Izaac katak Mari Alkatiri simu subornu iha projektu estrada Com-Mota Ain”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,”tuir lolos Mari Alkatiri nudar jurista iha nia formasaun buka koncentra ba kasu ne´ebe maka sai hanesan fakta juridika,maka konaba subornu ka lae,favoricimento ka lae,maibe ex-PM ne´e kahur fali ho kasu estrada Com-Mota ain ho krisi 2006”.

Iha deklarasaun ex-PM Mari Alkatiri ba Jornal Nacional Diário (JND,07/06/2010),”Leandro hein deit atu ba julgamentu,tamba nia kaer kilat iha krisi 2006(JND,halo.1 no 15)”.

Tuir Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri koalia konaba krisi 2006 no kilat,tuir lolos se maka xefi governu iha tempo ne´eba?Se maka PM no kaer governu,nia maka responsabilidade moral no politika”,defende Adolfo Rodrigues. Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri nudar jurista,ladun los wainhira atu kesar ba PJR konaba kasu subornu estrada Com-Mota Ain, maibe kahur fali ho kaer kilat iha 2006. Buat rua la hanesan, neduni tatika ida ladun los ba defesa kasu iha Tribunal,fó vantajen ba akusados ninia defesa,hodi bele estabelece kasu rua (Subornu vs krisi2006) ne´e ninia relasaun kausa no efeitu”,haktuir Adolfo Rodrigues (Thm,08/06/2010).

Iha sexta-feira(04/06/2010),ex-deputadu PSD,Leandro Izaac halo deklarasaun ba JND katak,”Horta-Mari simu suborno,konaba projektu estrada Com-Mota Ain”. Tuir Prezidente Ramos Horta ne´ebe hetan mos akusasaun husi Ex-Deputadu Leandro Izaac,katak”kareta BMW hetan,ambulancia,osan ba halo jardim Palacio,kareta anti-peluru 4,ne´e tamba nia amizade ho leu rai Kuwait nian(idem)”.

Tuir publikasaun husi JND (19/05/2010),”PM Kay Rala Xanana Gusmão kancela projektu dalan Com-Mota Ain ho valor US$600 M tamba iha indikasaun ba korupsaun”. Tenik tan PM,”tuir estudus espefikasaun ba projektus ne´e rasik,hatudu katak se projektu ne´e maka lao duni sei lakon osan besik ba US$400 M,tamba projektu ne´e ninia folin por volta deit ba US$200 M”,dehan PM Kay Rala Xanana Gusmao.
Tamba ne´e maka iha kampane CNRT iha tinan 2007,dehan tan PM,”hau iha kampane hau la fó perioridade ba dalan husi Com-Mota ain tamba laos perioridade,laos lakohi halo dalan,maibe indikasaun ba iha korupsaun”,defende PM Kay Rala Xanana Gusmao!

Referencia ba hakerek ne’e:

Jornal Nacional Diario (JND) edisauns(19/05/2010,02/06/2010,04/06/2010 no 07/06/2010)!

http://turhamutuk.blogspot.com/2010/06/kasu-estada-com-mota-ain-mari-alkatiri.html

quinta-feira, 3 de junho de 2010

Australia ba hu ka espia PM Kay Rala Xanana Gusmao,tamba saida?

Dili,Thm(04/06/2010). Australia ninia diplomacia preokupadu duni ho deklarasaun PM Kay Rala Xanana Gusmao nian ne’ebe durante halao konsultasaun ba PEDN iha sub-distritus hotu-hotu konaba Australia/Woodside nebe hakarak nauk Timor-Leste ninia riko no soin. Iha PM Kay Rala Xanana Gusmao,sempre koalia bebeik iha sub-distritus sira ne’ebe maka ba halo Konsultasaun konaba PEDN.
Tuir Tempo Semanal,iha ninia edisaun (01/06/2010) informa konaba “Iha surumutuk hodi sosializa ba PEDN iha Sub-distritu Manatuto, loron quarta-feira (26/05), tuir observasaun Journal ne’e nian,ajentes husi Australia nian subar an iha komunidade nia let hodi akompana saida maka PM Kay Rala Xanana Gusmao hatou ba komunidade, no saida maka Kay Rala Xanana Gusmao menciona konaba Australia no Woodside. Kareta ne’ebe maka ajentes servisus intilijencia uja maka ho matrikula 032.9 CD. Kareta ne’e para hela iha kampu Futebol besik rii baliza nian parte tasi ibun nian(TS,01/06/2010,hal.1 no 16)”.

Tuir Roy Martins,dosentes husi UNDIL katak,”Australia preokupado bot ho deklarasaun PM Kay Rala Xanana Gusmao nian,tamba lian hirak ne’e kasu ba povu iha baze,natural ke Australia preokupa duni”. Haktuir tan,” oras ne’e dadaun hamosu fali konsciencia nasional Timor oan hotu nian,oinsa maka bele hamutuk hodi hasoru imposisaun ba interese husi liur”,defende Roy Martins.

Ba Alberto Reis Maklear,husi UNPAZ,konaba kasu,kareta diplomata Australia ba espia PM,ne’e hatudu katak “Australia preokupado tebes tamba Australia ninia Politika estrategika Timor-Leste sai hanesan parte husi geografia rejional iha dominu politika,ekonomika no geoestratgika Australia nian,neduni se iha Timor-Leste maka iha politika no estratejia nebe maka kontraria orientasaun Camberra nian,bele konstitui ameasa ba Australia”. Ba Alberto Reis Maklear,”alerta mos katak,ultimu konsekuencia maka Australia buka oinsa maka kria instabilidade no troka lideransa ka governu ne’ebe maka la favorece ba sira nia governu”,defende Reis Maklear.

Tuir Nando Belo,xefi departemento Relasaun Externa NGO Tur Hamutuk,”Australia ninia presensa iha konsulta PEDN foin dadaun iha Manatuto (26/05/2010) ne’e iha duni motivu ba espia ka hu PM Kay Rala Xanana Gusmao,tamba tuir lolos ba Kareta CD tenke fo hatene,ami hakarak asiste rona konsultasaun PEDN ne’ebe hatou husi PM Kay Rala Xanana Gusmao.Maibe problema maka sira ba nonok deit,klaru ke iha intensaun ruma”. Dehan Nando Belo,”intensaun bele diak mos bele ladiak,neduni alerta katak rai bot sira,bele halo buat hotu hodi ba atinji sira nia objektivu”,defende Nando Belo,xefi Departemento Relasaun Externa NGO Tur Hamutuk!

quarta-feira, 2 de junho de 2010

Kasu Estada Com-Mota Ain, Mari Alkatiri halo konfusaun

Dili. Thm (02/06). Kasu estrada Com-Mota Ain, halo konfusaun iha Mari Alkatiri nia ulun,tamba nia buka ses husi substancia problemas,maibe buka desvia fali problemas lolos,haktuir Lian hirak husi Direktu Exekutivu NGO Tur Hamutuk ba Thm, Quarta-feira (02/06) iha nia knar fatin,Av.Prezidente Nicolau Lobato,no.7,Dili.

Mari Alkatiri iha ninia konferencia imprensa,iha tersa-feira (01/06) dehan katak,” Dehan Estrada Com-Mota Ain ne’e prejektu ida,ba Xanana,programa ho estudus sira hanesan deur,pokete ka,prejketus ka, programas ka planus ka sira hanesan deit….(JND,02/06,hal.1 no 15)”.
Ba Rui Costa,” Mari Alkatiri buka desvia deit atensaun ho noticias jornalista nian,do ke buka hare ba problema ninia substancia lolos”. Tenik Rui Costa,”hare deit,nia buka halo polemika konaba projektus,planu,programas no estudus,maibe nia buka oinsa maka ses husi problema nia hun ne’ebe maka iha indikasaun ba korupsaun”, defende Direktur Exekutivu NGO TH.
Problema ba Mari Alkatiri maka ne’e,”nia hatene ka lae,existencia projektu husi Com-Mota Ain,nia hatene ka lae,tansa maka Governu Kuwait husu atu Governu Xanana Gusmao nian honra ba akordus ka pre-akordus ne’ebe maka Governo anterior asina ona”, dehan Rui Costa.
“Mari Alkatiri hatene katak,Governu Kuwait la fo imprestimu ba Governu Timor-Leste,tamba Governu Xanana la honra ba kumpromissu ne’ebe maka Governu anterior asina ona ho kompanias balun,inkluindu projektu Com-Mota Ain”.

Iha fulan Outubro 2008,PM Kay Rala Xanana Gusmao,lidera delegasaun ida kompostu husi,Ministra Finansas,Ministru Infra-estrutura,Ministru Negocius Estranjeirus,ba visita Kuwait.Objektivu ba visita maka,oinsa maka bele impresta osan hodi halo aeroporto internacional, Dili.Governu Kuwait la fo osan tamba, kriteriu ida, maka Governu Xanana tenke respeita akordus sira nebe maka asina ona ho governu anterior!

segunda-feira, 31 de maio de 2010

Tur Hamutuk husu ba KAK investiga kasu kompanias East Timor 1 no 2

Dili, (Thm,01/06). Komisaun Anti Korupsaun (KAK) buka investiga kasu kompanias East Timor 1 no East Timor 3,tamba iha indikasaun ba korupsaun ne´ebe bot,haktuir lia hirak husi Adolfo Rodrigues,xefi departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba Thm (Tur hamutuk media),segunda-feira (31/05).Kompania Reliance husi India,hetan licensa hodi buka bloku ida iha tasi Timor,husi Governu anterior lideradu husi eis-PM Mari Alkatiri. Kompania Reliance iha ninia konsorcium ho parceiru kompanias Timor-Leste nian rua,East Timor 1(ET1) no East Timor 2 (ET2).

Haktuir tan, Adolfo Rodrigues,”problema mos krimi,tamba to´o oras ne´e seidauk hatene kompanías ET1 no ET2 la rejista iha Ministerio Turismo no Industria (MTCI),tamba iha MTCI la iha rejista kompanías rua ne´e nia naran”,dehan xefi departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba Thm. Tenik tan,Rodrigues,”kompanias ET1 no ET2, ninia perfil mos la hatene konaba experiencia ba explora mina rai,ninia kapital financeira iha banku,buat hotu la iha ka virtual deit,neduni husu ba KAK atu investiga”.

“Tuir pre-akordu ne´ebe maka iha husi kompania Reliance husi India no ninia parceirus ET1 no ET2,kada kubiku Reliance fó $10 cent ba ET1 no ET2, imajina deit,se biloins hira maka kompania Reliance hetan husi explora bloku ne´ebe maka kompanias ne´e hetan, ET1 no ET2,riku matak deit,ema lubung oan ida ne´ebe hetan beneficiu tamba riku no soin rai ida ne´e nian”,haktuir Adolfo Rodrigues.

Adolfo Rodrigues,”husu ba KAK atu buka investiga, maske IV Governu Konstitucional ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao, hapara konsorcium entre Reliance ho ET1 no ET2, maibe ba interesse publiku no povu precisa hatene,se se ka elites politika ne´ebe maka iha aset ET1 no ET2. Sira ne´ebe maka hakarak manan osan liu husi meius ida ne´e, merece hetan kondenasaun husi povu tomak no tamba sira inimigo ba povu terus nain ida ne´e,ne´ebe hari estadu ida ne´e ho sira nia ran no ruin”,dehan Adolfo Rodrigues.

Tuir informasaun ne´ebe maka Thm hetan iha kompanias Reliance katak,” kompania ne´ebe refere mos kontente tamba,bele hakman sira husi naha todan ne´ebe maka ET1 no ET2 tau hela sira nia leten,haktuir fonte kompania Reliance”.

Konaba politika ne´ebe maka IV Governu Konstitucional hola no konsistente hodi dada kadoras GSR mai Timor-Leste, ne´ebe hetan suport moral no politika husi populasaun no komponente hotu-hotu iha sociedade Timor-Leste nian. Ladun favorece grupus balun ka elites politika ne´ebe maka durante buka meius oi-oin,oinsa maka bele sai hanesan aisatan ida ba Negociasaun ne´ebe maka Governu halo no halao dadaun hodi dada kadoras GSR mai Timor-Leste.

Estadu Timor-Leste, liu husi Governu,defende makas, atu kadoras GSR lori mai Timor-Leste, tamba nune bele lori beneficiu ekonomika no social ba sociedade Timor nian. Maibe Australia no kompania Woodside hakarak dada kadoras GSR ba Australia. Ikus liu,tamba Timor-Leste mos konsisten iha ninia posisaun, Australia no Woodside fó alternativa harii plataforma LNG iha tasi leten deit. Iha loron 6 fulan Maio, Prezidente Republika,José Ramos Horta, konvoka Konseilu Estadu,ho ajenda unika hodi simu bainaka husi Woodside ho ninia konsorcium sira seluk hanesan Shell,Conocophilips, Osak,iha Palacio Presidencial,Aitara Laran,Dili,quinta-feira (6/05). Maibe membrus Konseilu Estadu tomak la ba tuir surumutuk hodi simu proposta husi Woodside.

Ba Prezidente Fernando Lasama de Araujo,haktuir katak,” la aceita ba tuir konseilu estadu hodi tur fali ho kompania ida,nudar Prezidente Parlamentu Nasional,direitu inerencia ba tuir Konseilu Estadu,hatun nivel ba tur ho kompania ida”,deklarasaun Lasama ba TVTL (07/05).

Delegasaun husi kompania Woodside ho ninia konsorcium sira,halo surumutuk odamatan taka ho eis-PM Mari Alkatiri no akompana husi ninia eis-Sektretariu Rekursus Naturais (SERN),José Teixeira.

Molok Prezidente Republika, simu delagasaun Woodside,tuir ajenda ne´ebe maka Thm hetan acesu iha Palacio Prezidencial katak,”iha tukur 11 Prezidente Republika, sei halao surumutuk ho Sekretariu Estadu Rekursus Naturais (SERN) Alfredo Pires, maibe Prezidente kancela tiha,razaun katak husi parte governu seidauk entrega dosie ba negociasaun ba Prezidente Republika. Iha deklarasaun ba Thm,SERN,Alfredo Pires haktuir katak,”dokumentus sira ne´e entrega hotu ona ba sr.Prezidente Republika”.

domingo, 30 de maio de 2010

Grupu armado illegal movimenta iha hatulia,Ermera

Tamba saida maka Fretilin kondena PNTL no tolera ba movimentus sira ne’ebe maka hakarak kria instabilidade?

Dili,Thm(31/05). Tuir noticias ne’ebe maka Jornal Nacional Diario (JND),fo sai konaba movimentus grupus ilegais iha Hatulia,Ermera iha ninia edisaun ohin (31/05.hal.1 I 15).Informasaun ne’e atu konfirma deit saida maka durante dehan katak iha duni grupus ilegais ho kilat iha zona hatulia.
Tuir Almeida Sarmento,cefe departementu Seguransa/defesa husi NGO Tur Hamutuk,haktuir katak,”ho noticias ne’ebe maka media sira koalia konaba grupus ilegais,hatudu katak movimentus grupus sira ne’e iha duni,neduni husu ba forsas sira hotu atu alerta nafatin ba se se deit maka sei hakarak halo instabilidade iha rai laran”,dehan Almeida Sarmento.
Haktuir tan Sarmento,”kestiona maka Fretilin ne’ebe sempre iha tendencia ba kontra PNTL,kuelker asaun PNTL nian sira kontra hotu,hare deit wainhira operasaun Ninja iha Bobonaro/Kovalima,sira kontra,agora tan hanesan,la hatene interese saida maka iha ho movimentsasoens ilegais sira “,kestiona Almeida Sarmento!

segunda-feira, 10 de maio de 2010

Rui Costa: Akusa Horta-Mari defende interesse Woodside/Australia nian

Apelu ba mobolizasaun populares defende interesse nasional
Dili, (Mth,11/05). Prezidente Republika,José Ramos Horta(JRH) no Eis-PM Mari Alkatiri, iha quinta kotuk (06/05) simu delegasaun husi kompanias Woodside (Australia) no konsorcium hanesan Osaka (Japaun), Shell (Nederland),Conocophilips (USA). Delegasuan ne’e atu mai loby ba nain ulun RDTL (Republika Demokratiku Timor-Leste) hodi apresenta opsaun harii LNG namlele iha tasi leten. Delegasaun ne’e hasoru malu deit ho eis-PM Mari Alkatiri no Prezidente Republika ne’ebe konvoka Konseilu estadu ba hasoru Woodside.

Tuir Diretur Exekutivu NGO Tur Hamutuk ba Mth katak,”husu ba Prezidente Republika nudar figura numeru um estadu Timor-Leste no eis-PM Mari Alkatiri,atu la bele defende fali interese Woodside ho Australia nian”. Tenik tan Rui Costa,”Prezidente Republika labele abusu ba poder ne’ebe nia iha, hodi konvoka Konseilu Estadu atu simu fali Woodside iha Palacio Prezidencial”.

Rui Costa mos husu ba Mari Alkatiri,atu husu ninia komitmentu ba kasu dada kadoras Greater Sun Rise (GSR) ba Australia ka mai Timor-Leste. Tuir hakerek Tempo Semanal (11/05) katak Mari Alkatiri wainhira kaer ukun nudar PM iha I Governu Konstitucional defende dada kadoras GSR ba Darwin/Australia. Tuir Tempo Semanal (TS) ne’ebe cita Mari Alkatiri ninia deklarasaun iha loron 26 fulan Outubru tinan 2002,defende Pipeline ba Darwin, katak,” Karik hau maka investidor ida hau defende pipeline mai Australia tamba razaun rua,nia epxlika.Ida maka merkadu gas nian iha,Australia sosa gas. O bele fo haris Timor tomak ho gas maibe la iha ema sosa. Ida tan maka tasi mai Australia ladun klean,maibe tasi ba Timor-Leste klean liu(TS,hal.19)”.
Ba Rui Costa,”Mari Alkatiri ninia hanoin ne’e hatudu katak ema ida hanoin ba nia an no laos hanoin ba interese povu maubere nian”. Sira uja deit partidu Fretilin nudar movimentu historiku ba defende interese sira nia grupus ba poder no monopoliu riku no soin Timor-Leste nian,defende Rui Costa.

Tuir informasaun ne’ebe maka Mth hetan iha Palacio Prezidencial,Aitarak Laran,Dili,katak,”Prezidente Republika iha quinta-feira (06/05) lakohi simu Sekretariu Estadu Rekursus Naturais (SERN) Alfredo Pires,tamba Horta hatene katak opsaun ne’ebe maka Governu Timor-Leste defende la viavel ba interese Australia nian”. Tamba ne’e maka SERN Alfredo Pires,”hein mos Prezidente lakohi simu,tamba Prezidente Horta hakarak liu simu delegasaun ne’ebe lidera husi Woodside nian,do ke simu representante husi Governu RDTL ne’ebe representa interese povu Timor-Leste nian”.

Prezidente Parlamento Nacional (PN),Fernando Lasama de Araujo,katak,”hau la ba tuir Konseilu Estadu ne’ebe konvoka husi Prezidente Republika tamba atu ba tur ho kompania Woodside (in JND,10/05,hal.1 i13)”. Tenik tan Lasama,”nudar Prezidente PN,iha direitu inerencia ba tur iha Konseilu estadu,la ba tuir tamba lakohi hatun nivel hanesan kompania Woodside(idem).

Hermenegildo Lopes alias Kupa,akusa Horta-Mari nudar papagaiu ba Woodside, haktuir Kupa ba TS,”Prezidente Ramos Horta no Mari Alkatiri labele defende interese Woodside nian ou porta voz (in TS,11/05,hal.18)”. Tenik tan Kupa,”hau triste hare ita nia Prezidente Jose Ramos Horta ho dr. Mari Alkatiri sai Woodside ninia Papagaiu(idem)”.

Mobilizasaun massa populares ba defende interese nasional

Husi NGO Tur Hamutuk,liu husi Diretur Exekutivu,Rui Costa,”apelu ba mobolizasaun populares defende interesse nasional”, liliu husu ba forsas populares sira atu halo plata forma asaun hodi mobilza massa populares ba defende interese nasional Timor-Leste nian. Haktuir tan Rui Costa,”identifika,sira ne’ebe maka defende interese Australia no Woodside hanesan inimigo ba povu Maubere”,dehan Rui Costa (Mth)!

GSR:Mari Alkatiri maka kria hela Problema ba Timor-Leste

1.Mari Alkatiri maka defende Pipeline ba Australia
2.Mari Alkatiri maka nakdedar ba halo negocisaun ho Australia,em vez de autor nebe representta estadu soberanu maibe subtitue fali Ali Alitas husi Indonesia
3. Mari Alkatiri la difini uluk fronteira Maritiam
4.Mari Alkatiri fo marjen ba Australia atu liu tinan 50 foin bele koalia hikas fali fronteira maritima
5.Mari Alkatiri hakarak partidariza fali problema mina nian,enquanto ida ne'e problema nasional Timor-Leste nian
6.Mari Alkatiri hakarak apropria fali negocisaun Tasi Timor nudar propriadade ba nia an rasik
7. Mari Alkatiri ne'e negociador biasa2 deit sa,la luar biasa ida sa....

Konseilu Estadu konvoka hodi simu Woodside?

Ne´e la los karik Sr. Presidente Republika

Dili,Mth (10/05). Presidente Republika, José Ramos Horta, konvoka Konseilu Estadu hodi simu Kompania Woodside,iha Quinta-feira (06/05) iha Placio Aitarak Laran,Dili,Timor-Leste. Tuir fontes Mth iha Palacio Presidencial katak,”ajenda uniku ba Konseilu Estadu,atu rona proposta husi Kompania Woodside konaba opasaun FLNG ne´ebe”. Maibe membrus Konseilu estadu ne´ebe hola parte maka Dr.Rui araujo,Benjamin Cortereal, Leogevildo Ornay,husi CNJTL,hamutuk ho Prezidente. Enquanto membrus Konseilus estadu hamutuk nain 9.

Ba cefe departementu relasaun externa NGO Tur Hamutuk, Nando Belo dehan,” Prezidente Republika nudar orgaun soberania Numeru um iha nasaun ida ne´e,tuir lolos tenke defende interesse nasional povu ida ne´e nian,laos ba defende fali interesse kompania Woodside no Australia nian”. Hatktuir tan cefe departementu Relasoens Internasionais NGO Tur Hamutuk,”Prezidente Republika labele konvoka Konseilu Estadu hodi defende fali ajenda titipan”,defede Nando Belo.

Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando Lasama de Araujo, la ba tuir Konseilu Estadu iha Quinta-feira tamba lakohi hasoru malu ho Kompania Woodside,”Hau hirus malu tiha ho Prezidente Republika, nia konvida hau atu ba hasoru malu ho kompania ne´e (woodside,red) hau la ba, tamba hau lakohi atu ba hasoru malu ho kompania ne´e”, haktuir Lasama, hakerek Jornal Nacional Diario,iha edisaun segunda-feira (10/05,paj.1)”.

Tuir ajenda ne´ebe konfirmadu husi Palacio Presidencial,Aitarak laran, katak,”Iha quinta-feira (06/05 kotuk, tuku 11:45,tuir lolos Prezidente Republika,Josè Ramos Horta,atu simu Sekretariu Estadu Rekursus Naturais (SERN) Alfredo Pires,maibe PR la simu SERN molok atu simu delegasaun Kompania Woodside,maibe SERN,Alfredo Pires,fila deit. Tuir hakerek JND (10/05),katak”PR Horta duni SERN Alfredo (paj.13)”.
Tuir sumber Mth iha Palacio Aitarak Laran katak,” PR la konkorda ho opsaun ne´ebe maka Governu defende dada kadoras Greater Sun Rise (GSR) mai Timor-Leste,maibe tendencia ba simu opsaun Woodside/Australia nian”. Hateten tan fontes ne´e,”PR Ramos Horta,defende liu Australia ho Woodside ninia posisaun tamba ida ne´e maka viavel liu ba rai rua Timor-Leste no Australia”.

Ba Nando Belo,”Prezidente Republika tenke hatene katak, ba negociasaun konaba akordus internasionais ne´e,iha Governu nia liman,laos husi Prezidente Republika”. Dehan tan Nando Belo,”se muda konstituisaun RDTL hodi fò kbiit ruma ba Prezidente iha Negociasaun akordus internasionais”,defende Nando Belo (Mth,10/05)!

quinta-feira, 6 de maio de 2010

Kadoras GSR mai TL,husu Timor oan hamutuk

Dili,(Mth,07/05/2010). Kadoras Greater Sun Rise (GSR) lori dada mai Timor-Leste,tamba ida ne'e maka direitu povu Maubere nian,haktuir lia hirak ne'e husi Direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk, Rui Costa,iha nia knar fatin ba Mth,huri seik (06/05),wainhira hola parte ba Demo iha Aeroporto hasoru Prezidente Woodside.

Tenik tan Rui Costa,"atu dada kadoras GSR mai Timor-Leste,husu atu Timor oan hotu tenke hamutuk,husi povu maubere/aileba to'o ba elites politikas sira",defende Rui Costa.
Hatutan tan,"laos ida-idak joga fali nia interese privadu no grupus hodi koalia lori povu nia interese".
Rui Costa mos, "husu ba Sr.Prezidente Republika,nudar orgaun estadu no.1 iha Timor-Leste,atu defende interesse nasional povu maubere/aileba nian,laos ba defende fali,posisaun Wooside nian".

Tuir informasaun ne'ebe Mth hetan katak,tuir ajenda Prezidente Ramos Horta huri seik,quinta-feira (06/05),tuku 11:45 halo surumutuk ho SERN (Sekretariu Estadu Rekursus Naturais)Sr.Alfredo Pires,atu update konaba posisaun Governo Timor-Leste nian atu dada kadoras mai Timor-Leste.Maibe husi Prezidente da Republika rasik maka husu atu kancela ba meeting ida ne'e. Tuir informasaun ne'ebe maka hetan husi sumber Palacio Prezidencial tamba Prezidente lakohi simu Sr.Alfredo Pires tamba posisaun Governu no PM Kay Rala Xanana Gusmao la muda no la simu opsaun ne'ebe apresenta husi Woodside atu harii deit LNG iha tasi leten.
Governu nia posisaun klaru,dada ona Bayu Undan ba Darwin,agora tenke dada kadoras GSR mai Timor-Leste.

Rui Costa mos apelu,"mobilizasaun massa populares ba suporta dada kadoras GSR mai Timor-Leste". Hatutan,"se Australia ho Woodside maka la respeitu Timor-Leste nia posisaun,husu atu mobolizasaun total,kontra Australia ho Woodside",dehan Rui Costa.

Rui Costa, Direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk,NGO ne'ebe mosu ho principius ba defende interesse nasional Timor-Leste nian,inkluindu Tasi Timor(Mth)!

domingo, 18 de abril de 2010

Zacarias boycot Lasama

Dili,Thm(18/04). Tuir informasaun ne'ebe maka Thm (Tur hamutuk media) hetan katak,"Ministru Negociu Estranjeiru (MNE) Zacarias Albano da Costa, halo dadaun preseguisaun ba Presidente Parlamentu Nasional (PN) Fernando Lasama de Araujo". Iha Sexta (16/04) Presidente PN Lasama halo viajen ba China no transitu iha Bali". Wainhira Lasama tun husi aviaun Merpati,la iha funcionariu husi Konsul Timor-Leste ba hasoru,hanesan babain wainhira figura estadu Timor-Leste nian ba visita no transitu iha Bali,sempre iha atensaun husi konsul Timor-Leste iha Bali". Ba dala ida ne'e,akontese ho Presidente PN,segundu figura estadu nasaun Timor-Leste tuir Konstituisaun RDTL.

Tuir informasaun maka Thm hetan husi Gabinete Presidente PN katak,"konaba viajen Presidente PN Lasama ba China koordena ona ho servisu protokolo MNE,sira garante mai GPN katak buat hotu diak no ok,afinal sira maka la informa ba Konsul Timor-Leste iha Bali".

Infornasaun ne'ebe hetan husi Konsul Timor-Leste iha Bali katak,"sira la hetan informasaun husi Servisu protokolo MNE konaba visita Presidente PN Lasama ba China no transitu iha Bali".

Foin dadaun ne'e Presidente Lasama,husu ba Ministrus sira atu loyal ba PM (TVTL,14/04). Dekalrasaun Lasama nian ne'e relaciona ho sms resignasaun MNE Zacarias Albano da Costa ba GPM (Gabinete Primeiru-Ministru). MNE Zacarias Albano da Costa, sempre nega ka bosok katak nia la haruka sms i nia la husu resignasaun ba PM. Maibe iha Konseilu Ministru quarta-feira (14/04),MNE Zacarias Albano da Costa rekonece sala no hakruk ba PM (hare TVTL.14/04).

Liu deit loron 2,MNE Zacarias ALbano da Costa hahu halo dadaun boycot ba orgaun soberania sira seluk hanesan PN. Ne'e precedente ladiak maka hatudu hela no hatudu katak falta sentidu estado no sentidu solidariedade institucional husi MNE ba instituisaun seluk.MNE desnorteadu no desorientadu ho polemika ne'ebe maka envolve nia razik nudar figrua central!