quinta-feira, 31 de março de 2011

Mari Alkatiri muda husi Marxismu ba Islamismu?

Hanoin husi AILEBA LIAN

Tuir Pe. Martinho Gusmao, iha ninia hakerek hatun Timor Post, edisi Quarta (30/03/2011), hakerek nune'e: "kunjungan-kunjungan Dr. Mari Alkatiri ke partai-partai politik di Indonesia (seperti PKS atau ormas Islam lainnya), disponsori oleh mantan pentolan gerakan pemuda pancasila yang berjiwa “besi (paling) merah” pro-integrasi namun yang membelot menjadi berkedok “paling nasionalis” pro-merdeka (sampai saya ketakutan sendiri) dan FRETILIN biasa-biasa saja (bahkan Jose Reis dengan senang hati mengumumkan bahwa PKS akan menghadiri pemilihan langsung dewan pengurus pusat/DPP FRETILIN, yang tentu saja diantar oleh mantan pemuda pancasila/ besi paling merah yang membawa Alkatiri ke Jakarta)! (TP, 30/03/2011, paj. 9)".

Mari Alkatiri, husi ninia diskursu mai to'o pratika hatudu katak ema ne'ebe komunga ba Marxismu nudar ninia ideolojia no pratika pramatika iha orientasaun estratejia politika.

Tuir K. Marx iha ninia hakerek konaba relasaun katak: "relijaun ka agama nudar sandu ka opoio ba povu". Neduni hare husi doutrina ideolojika Mari Alkatiri nudar ema ne'ebe adopta Marxismu nudar ninia doutrina iha politika, labele hamutuk ho ema ne'ebe maka komunga ka tuir doutrina ne'ebe maka hanesan baze ba releijiaun ka agama, kasu konkretu PKS ne'ebe adopta doutrina Islam nudar ninia ideolijia formal.

Tuir Sekretariu Jeral PKS, Mahfudz Siddiq, ba Kompas.com katak "Apakah PKS meninggalkan jati diri Islamnya? Tentu tidak. Asas kami tetap Islam, namun terbuka," tuturnya (Kompas.com,19/08/2010)". Maibe ita hotu mos akompana husi media katak, FPI (Front Pembela Islam) ne'ebe lansa teror kontra relijiaun ka agama seluk iha Indonesia, foin dadaun iha fulan Fevereiru tinan 2011 iha Jawa kontra sekta islam Ahamadiyah, kontra kolejiu Kristaun, protogonista husi FPI. Prezidente RI, SBY hola medidas no deklarasaun forte kontra ormas sira ne'ebe maka hakarak lansa teror no provoka instabilidade (Hare Metro TV, 09/02/2011). Maibe laos novidades ba ema ruma katak FPI nudar ormas ne'ebe maka iha ligasaun ho PKS, barak liu ninia kader maka integra iha PKS. Secara tidak langsung PKS lejitima ba violensia sira ne'ebe maka FPI halao?

Mosu lian litik: Mudansa Mari ALkatiri ninia aproximasaun, dala ruma hare liu husi pontu de vista estratejika politika? ka mudansa ideolojika? Oinsa maka bele kaben buat rua la hanesan, Marxismu ho Islamismu? Karik Mari Alkatiri hetan inspirasaun husi Soekarno ne'ebe hamosu konceitu: Marheinismu no probaganda NASAKON. Karik ida ne'e, maibe Soekarno mos ladura iha ninia lideransa iha tempo ne'eba. Mari Alkatiri atu tenta intruduz iha Timor-Leste buat nebe maka Soekarno la konsegue iha Indonesia?

Dala ruma aproxiamsuan pragmatiku politika maibe laos ideolojika, tamba Marxismu ho Islamismu buat rua lao keta-ketak!

domingo, 27 de março de 2011

Manipulador Dokumentus UNTAS buka mediasaun

Dili. Aileba Lian (AL). Manipuladores ba dokumentus UNTAS nian, buka dalan ba rezolve problema liu husi mediasaun.

Tuir informasaun ne´ebe maka AL hetan katak "Reitor UNTL, Dr. Aurelio Guterres, esforsu hela oinsa maka bele halo hasoru malu entre estudantes sira ne´ebe maka hanran an Konseilu Senadu Estudante (KSE)-UNTL ho sira ne´ebe maka naran tama iha listas UNTAS". "Mos husi Parte Sra. Ana Pessoa Pinto, nudar Prokurador Jeral Republika (PJR) mos esforsu hodi evita queiza ka kesar husi parte vitimas sira ba Ministeriu Publiku".

Interesante hodi hare no hanoin, tamba saida maka hanoin mediasaun mai husi personalidades rua ne´ebe kaer instituisaun rua. Ida nura reitor tamba ninia estudantes sira ninia asaun, lori instituisaun ne´ebe maka nia rasik maka lider, nudar reitor. Esforsu ne´e, oinsa maka atu salva naran ka operasi kosmetik deit, tamba asaun husi Estudantes lori UNTL nia naran ne´e hatun liu «kredibilidade instituisaun akademiku ida nian» tamba halo asaun kritiku maibe bazeia deit ba dokumentus falsifikadus deit.

Mundo akademiku fatin kritiku no analitiku, maibe mundo akademiku la admite asaun no kritika nebe bazeia ba dokumentus falsifikadus. Nudar Ministeriu Publiku, buka oinsa maka evita kesar ba MP, ne´e ultrapassa ninia knar nudar MP, tamba iha tentativa hodi desvia deit kasus neébe krimi tamba: denuncia kalunioza, falsifiaksuan dokumentus, difamasaun no objektivu kontribui ba instabilidade.

Kasu UNTAS, hare lolos, manipulasaun hahu dadaun husi UNTL no Mos PJR liu husi ninia PJR rasik, Dra. Ana Pessoa Pinto!

sexta-feira, 25 de março de 2011

Mari Alkatiri: Osan povu nian luku husi Tasi mane no mout iha Tasi Feto

Dili. Aileba Lian (AL). Mari Alkatiri, Sekretariu Jeral Partidu Fretilin/Revolucionariu, dehan nune'e iha tinan kotuk katak " Osan povu nian luku iha tasi mane no mout iha tasi feto (FB, Mari Alkatiri)". Explikasaun husi Mari Alkatiri katak "osan povu nian ne'ebe maka hasae husi Mina rai, mout iha tasi feto tamba halo bokur ema ida rua deit.

Mari Alkatiri ninia lia fuan sira ne'e ninia destinu ba sira ne'ebe maka oras ne'e hetan beneficiu husi AMP nia ukun, inkluindu Camaradas emprasarius sira, familia Alkatiri no mos proprio Mari Alkatiri rasik.

Mari Alkatiri hakerek no elabora Lei Pensaun Vitalicio ne'ebe maka nia interpreta hodi fo beneficiu ba nia an, oras ne'e dadaun Governu AMP halo hela obras ba residencia Mari Alkatiri nian ho montante por volta ba US $400,000.00. Governu selu uma ne'ebe Mari Alkatiri aluga iha Surik Mass Washindu, Embaixada Filipina nia oin, ho total fulan ida Governu selu US$4,000.00. Uma ne'ebe Mari Alkatiri aluga karu liu fali aluga uma iha Manhattan New York!

quinta-feira, 24 de março de 2011

Tamba saida maka Mari Alkatiri hakbesik ba PKS?

Dili, Aileba Lian (AL). Mari Alkatiri nudar Sekretariu Jeral partidu Fretilin/Revolucionariu hakbesik an ba PKS, partidu ne'ebe maka orientasaun ne'e islam no basis ne'e iha massa Islam.
Razaun barak konaba ligasaun Mari Alkatiri ho partidu PKS, hanesan foin dadaun ne'e, Mari Alkatiri husu atu PKS bele mai tuir kongresu Partidu Fretilin iha fulan Setembru tinan ne'e, tuir noticias nebe maka fo sai husi Jornal Kompas.com, katak: "Selain ingin menjalin komunikasi dengan PKS, mantan Perdana Menteri Timor Leste itu juga menyampaikan undangan kepada PKS untuk menghadiri Kongres Partai Fretilin yang akan berlangsung pada September 2011 di Timor Leste(Kompas.com, 02/03/2011)".

Intensaun Mari Alkatiri hakarak harii komunikasaun politika ho partidu sira hotu,laos deit bazis Islam maibe partidu sira bazis nasionalis. Maibe relasaun Mari Alkatiri ho PKS laos foin dala ida ne'e maka ba vizita maibe iha tinan 2007 wainhira iha oposisaun mos Mari ba vizita ona PKS, hakerek Kompas.com, "Kunjungan Alkatiri ke PKS ini merupakan kunjungan yang kedua. Sebelumnya, tahun 2007, Mari juga pernah mengunjungi ke DPP PKS (idem)".

Publiku mos husu no litik? tamba saida maka Mari Alkatiri ba harii relasaun diak ho PKS?Partidu bazis Islam no ninia ligasaun besik ho FPI ne'ebe oras ne'e dadaun sai nudar problema ba NKRI rasik?

quarta-feira, 16 de março de 2011

Tamba intereses grupus hatama sira nia naran iha Listas UNTAS

Dili, Aileba Lian (AL). Publiku hahu fulan janeiru mai to'o fulan Marsu laran tinan 2011, mosu espekulasaun no propaganda konaba movimentasaun ba UNTAS iha Timor-Leste, penetra iha instituisuan hotu-hotu. Propaganda hahu manas tan tamba konferensia imprensa no petisaun husi Conselho Senado Estudantil-UNTL nian iha loron 15 fulan Marsu tinan 2011.

AL mos buka tuir tamba saida maka hamosu naran sira iha listas ligadu ba UNTAS. Sempre iha motivus politiku, pesoal no sosial ruma. Sira balun naran hatama duni tamba sira nia pasadu historika, balun tamba fatin no mos balun naran tama tamba sucesu ba kareira profisional ka politika.

Motivu ekonomika:

Gil da Costa Alves, alem de nia okupa posisaun nudar Ministru (MTCI), maibe iha mos motivu ekonomiku atu halo ema balun ka grupus balun frustradu ba ninia posisaun ne'ebe maka nia iha. Exemplo: MTCI fo han barak empresariu FRETILIN-Revolucionariu sira, hanesan fos kompanias Fretilin/F maka manan, lori empresariu barak husi liur mai rejista iha Timor-Leste maske la iha kapital sosial/financeiras mos simu deit tamba lori Fretilin/Revolucionariu nia naran, negocius kiik oan sira ne'ebe maka sempre envolve ema Fretilin/Revolucionariu. Maske MTCI fo han bosu Camaradas sira barak maibe la satisfas tamba fo deit balun, balun lae. Diak liu joga hatama nia naran hodi joga foer.

Motivu kareira no fatin:

Hatama Santina Viegas Cardoso, husi Diretora Jeral Ministeriu Finansas nian, tamba ho reformas ne'ebe maka IV Governu implementa, no sistema centralizadu iha Ministeriu Finansas ne'ebe prejudika ba intereses sira ne'ebe maka hakarak acesu ba osan, ba dokumentus no ba buat decisaun importante barak. No kareira Santina Viegas Cardoso nian mos komesa sae tamba ninia profisionalismu, diak liu hatama iha listas hodi joga tiha estraga nia naran diak.

Hatama naran Januario Marcal, Diretur ba Fundus Komunitaria iha Ministeriu Agrikultura no Peskas, fundus ne'ebe maka importante ba desenvolvimentu rural no baze aileba/maubere sira. Maibe barak maka la iha acesu ba iha fundus ne'ebe importante. Mos konotasaun Januario marcal ninia ligasaun ba PD no militante RENETIL, diak liu hatama nia naran hodi estraga tiha.

Hatama Julio Tomas Pinto (JTP) no Francisco Guterres (FG) tamba sira nain rua okupa fatin hanesan Sekretariu Estadu ba Defesa no Seguransa. Fatin ne'ebe maka bele hamate ema balun ka grupu balun ninia ambisaun. Se sira nain rua nafatin, no sucesu ba sevrisu ne'ebe maka sira envolve, sei taka dalan ba kareira no ambisaun ema balun nian.

Iha lista ida fulan kotuk, hatama Estanislau da Silva, karik refere ba ex-Ministru Agrikultura no Peskas iha I Governu Konstitusional no PM iha III Governu Konstitusional. Se los duni, iha duni motivu ba ida ne'e, Estanislau da Silva, kandidatu forte ba suecesaun lideransa iha Partidu FRETILIN/Revolucionariu post-Mari ALkatiri. Karik posisaun ida ne'e mos, sai hanesan hadau malu ba camaradas sira barak iha Partidu laran. Diak liu hatama naran hodi pertence ba UNTAS hotu.

Motivu tamba konotasaun politika:

Salavador Soares, Abilio Lima, Carmelita Monis, Gertrudes Monis, Vital dos Santos, sel-seluk tan, tamba hatama oinsa maka halo rame no equilibriu ba jogadas propaganda deit tamba sira nia pasadu recente historia. Diak liu joga sira hancur no hatama hotu iha listas membrus UNTAS.

Motivu la simu integra ba grupu sosial balun:

Hatama Dr. Helder da Costa, oras ne'e servisu iha Ministeriu Finansas, lidere foruns Internasionais ne'ebe maka Timor-Leste hola parte, liliu iha meeting ho donores sira, Helder Costa sempre co-cher ba encontros internasionais no ninia kareira hahu sae makas. Mos tamba Helder Costa rejeita tama iha grupus intelektuais husi grupus balun ne'ebe maka ligadu ba partidu balun ne'ebe konotadu ho fahe dokumentus falsus no foti isu UNTAS iha Timor-Leste. Sala Helder Costa nian, la simu rekrutamentu ne'ebe ex-membru governu balun halo dadaun ba grupus intelektuais sira, diak liu hamate ho hatama naran iha listas UNTAS.

Iha qualquer asaun, sempre iha ninia motivasauns: Motivu ekonomika, Motivu tamba konotasaun politika, Motivu kareira no fatin no Motivu la simu integra ba grupu sosial balun!

terça-feira, 15 de março de 2011

Kasu Ana Pessoa Pinto ninia erros interpretasaun halo Alkatiri ho Natalino dun malu

Dili. Aileba Lian (AL). Kasu Ana Pessoa Pinto ninia interpretasaun ba Konstituisaun RDTL no Leis oan sira la los ka erros barak. Mosu duvida iha opiniaun. Provoka mos Sekretariu Jeral Partidu Fretilin ho Deputado Natalino dos Santos, husi CNRT, dun malu.

Mari Alkatiri iha ninia deklarasaun ba Fretilin Media, "Akusa PM Xanana maka atu minimiza imajen Ministeriu Publiku nian (Fretilin Media, 15/03/2011)".

Hatan ba Ida ne'e, Natalino dos Santos, CNRT, haktuir katak, "Alkatiri tenta desvia publiku nia atensaun ba PJR Ana Pessoa ninia erros interpretasaun ba Konstituisaun no Leis (AMP Media, 15/03/2011)".

Importante maka Mari Alkatiri no Natalino dos Santos, ida-idak hare sasan tuir perspektiva la hanesan. Mari Alkatiri fiar ba ninia camarada Ana Pessoa nudar PJR nebe halao knar lolos tuir Konstituisaun, Kodiku Procesu Penal (KPP) no Estatuto Ministeriu Publiku (EMP) rasik.

Ba Natalino dos Santos, Ana Pessoa nudar PJR la halao ninia knar lolos no interpreta sala Konstituisaun no Leis. Natalino dos Santos, mos dala barak litik ka kestiona ba servisu Ana Pessoa nian konaba kahur politika nebe nia nudar ema politiku no justsia ne'ebe maka ninia knar nebe tenki halao.

Problema ba publiku maka ne'e, ho kasu Ana Pessoa nian maka ne'e, oinsa maka ema ida bele halao justisa, se justisa rasik buka hela nian?

Politika bele halo deklarasaun argumentu pro no kontra, maibe teste seriu ba kredibilidade ba ema nebe maka kaer makina justisa rasik. Kasu PJR Ana Pessoa hatudu momos katak Justisa sei fraku hela no facil manipuladu hodi atinji ba objektivu politika grupus nian!

Senadu Universitariu UNTL hato petisaun konaba UNTAS bazeia ba dokumentus falsifikadus hatun deit kredibilidade UNTL nian

Dili. Aileba Lian (AL), Conselho Senado Estudantil-UNTL hato petisaun ba orgauns soberania sira konaba existensia UNTAS bazeia deit ba dokumentus falsifikadus. Ne'e hatun liu kredibilidade UNTL, Instituisaun Universitariu Publiku nia naran.

Hare didiak dokumentus, hatudu momos iha falsifiaksaun, iha fulan ida ba kotuk, naran membrus UNTAS sira ne'ebe iha Timor-Leste, hakerek naran kompletu no okupa kargu saida. Oras ne'e fali, mos iha exijencia Conselho Senado Estudantil-UNTL nian ho naran deit maibe kargus la iha. Iha fulan ida nia laran, maka mosu dokumentus ninia kontiudu hanesan maibe mosu erros, publiku iha duvida konaba orjinalidade dokumentus sira ne'e rasik.

Falsifikasaun seluk, sira mos kopi deit, artigu Pe. Gregorius Neon Basu, SVD, hatun iha Timor Express, hodi tau hanesan dokumentus oficial UNTAS nian. Falsifikasaun ba obras/propriatariu intelektual ema seluk nian, ne'e krimi.

Oinsa maka ita nia futuru jovens intelektual sira ninia "daya nalar intelektual bele monu hanesan has tasak ba probaganda baratu? Se dehan jovens intelektual maka futuru Nasaun Timor-Leste nian, oinsa los sira ne'e atu lori Nasaun ba ne'ebe los?".

domingo, 13 de março de 2011

Partidu FRETILIN-Revolucionario dehan 2012 la iha koligasaun

Camarada sira oinsa maka bele rekopera fali votus ne'ebe lakon iha 2007?

Dili. Aileba Lian (AL). Partidu FRETILIN-Revolucionariu dehan katak iha eleisaun 2012 la iha koligasaun ho partidu ne'ebe deit, inkluindu CNRT, hakerek Jornal Nacional Diario (JND), edisaun Segunda-feira (14/03/2011). Kasu Lia hirak ne'e husi Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN Mari Alkatiri wainhira halao konsolidasaun ba estrutura Partidu FRETILIN-Revolucionariu iha Sub-Distritu Kristu Rei.

Partidu FRETILIN-Revolucionariu, fiar los atu manan mesak, karik ne'e hanesan espresaun ba frustrasaun ka, meramente diskursu ba anima participantes sira. Realidade maka ne'e, atu manan ka ukun mesak, partidu FRETILIN-Revolucionariu tenki rekopera metade husi eleitoradus ne'ebe iha eleisaun 2007 desvia sira votus ba partidus sira seluk.

Atu rekopera ba votus ne'ebe desvia sira nia votus husi Partidu FRETILIN-Revolucionariu, karik governasaun AMP lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao, halo no halao buat ne'ebe maka pior liu Partidu FRETILIN-Revolucionario nia ukun, 2002-2007. Karik PM Kay Rala Xanana Gusmao, hasae tan lia fuan pejorativu hanesan: Veteranus sira mesak fuk la fase II, Serjana SUpermi II, Bispos sira Vatikanu maka hili II, Caixa ka kaixote II.

Se nune hafoin sira saudades ka kangen fali ba vota ba Partidu FRETILIN-Revolucionariu, ne'ebe lidera nafatin husi Lu'olo/Mari ALkatiri.

Maibe realidade ohin loron oin seluk, neduni sentidu votus ba Partidu FRETILIN-Revolucionariu sei tun tamba fenomena no dinamika politika ne'ebe existe dadaun oras ne'e!

quinta-feira, 10 de março de 2011

Partidu FRETILIN (Revolucionario) husu Governu regula folin fós, maibe MTCI mos fó han Bosu Camarada sira barak

Dili. Aileba Lian (AL), Partidu FRETILIN (Revolucionario) husu Governu regula folin fós dehan Josefa Pereira, hakerek Jornal Nacional Diário (JND) iha ninia edisi sexta-feira (11/03/2011). Haktuir tan Deputada Josefa Pereira, ”husu MTCI regula konaba folin fós ne’ebe sae kleur ona, to’o ona folin 20-25 Dolares saka ida (idem)”.

Maske partidu FRETILIN (Revolucionariu) hase no kritika Governu AMP liliu MTCI hodi regula fós nia folin iha merkadu, ne’ebe prejudika liu povo maubere/AIleba sira, tuir sumber AL iha MTCI katak” durante ne’e kompanias barak maka ligadu ba Partidu FRETILIN (Revolucionariu) maka hetan beneficiu barak husi MTCI, liu husi fós ba kompanias sira ne’ebe ligadu ba FRETILIN (revolucionariu) no mos licensa ba kompanias liur ne’ebe tama mai Timor-Leste liu husi Camaradas sira. Neduni MTCI mos fó han bosu Camaradas sira barak”!

quarta-feira, 9 de março de 2011

Partidu FRETILIN (Rekonstrusaun) sei lori Dosente UNTL ba Tribunal

Dili. Aileba Lian (AL), Partidu FRETILIN (Rekonstrusaun) sei lori doesente UNTL Matias Guilherme ba Tribunal, haktuir membru Fretilin (Rekonstrusaun) ba Timor Post, edisaun Quinta-Feira (10/03/2011), haktuir Hercio Campos iha ninia knar fatin. Tenik tan Hercio Campos, Presidente CCI Dili, "dosente ida la hatene saida maka Prejunsaun ba Inocencia ba ema ida nian, hatene julga arbiru deit", defende Hercio Campos.

Iha mos Timor Post, Ricardo Nheu, nudar fundador ba Partidu Fretilin (Rekonstrusaun) katak "sei hamutuk ho fundadores sira seluk, lori dosente ne'e ba Tribunal, tamba nia akuza arbiru deit (idem)".

Dosente nudar ema intelektual ne'e subar an iha Universidade nia okus hodi defende interese partidu politiku, liliu ba interese Partidu Fretilin (Revolucionariu). Iha konceitu Universidade maka Unir-as-Versoens, buka akumula versaoens hotu-hotu, husi perspektiva hotu-hotu. Wainhira dosente ida maka defende fali interese grupos ida nian, ninia idionidade moral intelektual ne'e publiku kestiona makas!

segunda-feira, 7 de março de 2011

GFM nakfilak ba Partidu FRETILIN, muda naran husi Revolucionariu ba Rekonstrusaun

Dili. Grupu Fretilin Mudansas (GFM) sei nakfilak ba Partidu Fretilin, maibe muda maka naran deit, ninia diferensa maka mudansas husi Revolucionariu ba Rekonstrusaun, haktuir koordenador GFM, Vicente Maubocy cita Jornal Nacional Diario (JND) no Timor Posta (TP) ba edisaun tersa-feira (08/03/2011).

Ne'e reflekte ba dinamika politika ne'ebe existe iha Timor-Leste, GFM resiste kontra lidernasa Mari Alkatiri iha ninia governasaun to'o kongresu iha fulan Maio tinan 2006, ikus mai sira suporta CNR(rekonstrusaun)T, Kay Rala Xanana Gusmao nian iha eleisaun lejislativa 2007 no Presidencial apoio Horta 2007.

GFM decide hamrik mesak hodi avansa hanesan forsa politika ida, no ninia kontribuisaun importante ba debate politika iha tinan 2012, tamba sei altera konfigurasaun no komposisaun politika iha eleisaun 2012. Eleitorado partidu Fretilin sei ba hili ba partidus rua ho naran hanesan Fretilin (Revolucionariu) no Fretilin (Rekonstrusaun)!

domingo, 6 de março de 2011

Mari Alkatiri kandidatu ba PR 2012

Jakarta, Aileba Lian (AL). Mari Alkatiri, Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, prontu kandidatu ba Presidente Republika (PR) iha tinan 2012. Haktuir lia hirak wainhira halao encontro ho lideransa Partidu Kesejahteraan Sosial (PKS) iha markas PKS nian, Jakarta, Indonesia.

Kadeira PR nudar tentativa ba dala ikus ba Mari Alkatiri molok atu pencium husi politika?

Bele mos ida maka ne'e, importante iha Nasaun Timor-Leste, cidadaun hotu-hotu iha ninia direitu ba kandidatu ba kargu saida deit no tur iha fatin nebe deit.

Maibe lideransa katuas sira mos tenke aten bot wainhira lakon ho labarik kiik sira, se nu kasu akontese.

Maske eleisaun PR sei hela tinan ida, maibe bursa capres ka kandidatu ba PR mosu naran-naran hanesan tuir mai ne'e: Ramos Horta hakarak rekandidatura, Abilio Araujo hakarak kandidatu, Manuel Tilman mos, Lasama atual Presidente Parlamentu Nasional mos hanesan.

Hein deit katak sira hotu kontribui ba debate no kampane positivu, ne'e sai nudar aktus edukativu ba povu!

quarta-feira, 2 de março de 2011

Mari Alkatiri hase Bano-Teixeira labele hakerek arbiru iha FB, estraga imajen Fretilin

Dili. Foin dadaun Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, Mari Alkatiri hase ka tegur ninia militante nain 2, Arsenio Bano no Jose Teixeira tamba sira hakerek arbiru deit iha FB tamba prejudika naran Fretilin nian.

Tuir sumber Aileba Lian iha CCF, hase Mari Alkatiri militante nain rua neé relasiona ho ikus-ikus Arsenio Bano-Jose Teixeira hahu hakerek arbiru deit, ne´ebe bele prejudika ba Fretilin rasik.

Sira be foin afilia ba Partidu Fretilin maka radikal liu fali ema sira Fretilin desde tinan 1974 ka sira neébe Fretilin ninia oan ka jerasaun. Neduni ladun apar ho doutrina husi movimentu toó mai nudar partidu!