terça-feira, 23 de novembro de 2010

Kasu José Luis Guterres uja justisa hodi halao preseguisaun no konspirasaun politika kontra adversariu Politiku

Adolfo Rodrigues*

Kasu José Luis Guterres (JLG) fó lisaun diak ba ita hotu konaba procesu judicial iha Timor-Leste. Interesante tamba marka pasu bot ida ba sistema judicial, iha duni korajen atu avansa ho procesu contra figura sira ne´ebe destakadu iha Nasaun Timor-Leste.

Hare husi procesu lolos, mos iha ninia anomalia rasik,tamba kasu ne´e nia hun polítika, tamba hahu husi deklarasaun polítika bankada Parlamentar Partidu politiku ida nian, kasu ne´e Fretilin. Follow up husi deklarasaun ne´e maka hafoin elabora queiza ka kesar ba PDHJ. Se maka hola parte ba elabora texto kesar ba PDHJ maka Dra. Ana Pessoa Pinto nudar jurista iha bankada Partidu Fretilin iha Parlamentu Nasional (PN) mos nudar deputada.

Anomali iha PDHJ ninia investigasaun….

PDHJ halao knar ba obedece ba partidu politiku ida nian. Tamba kasu konkretu PDHJ simu orientasuan politika, tamba ne´e maka envolve direkta Provedor ba investiga.
Problema maka ne´e, PDHJ ba investiga,la halo investigasuan ne´ebe maka klean maibe baseia deit ba dokumentus ne´ebe maka simu husi kesar nain sira (bankada Partidu Fretilin).

Dokumentus ne´ebe hatou ba PDHJ ne´e,selecionadus, envolve naran elementus sira ne´ebe maka iha ligasaun politika partidaria exklui husi akusaun, maibe tenta hatama maka naran sira ne´ebe laos sira nia partidu.

Kasu konkretu hatama MNE Zacarias Albano da Costa,tamba halao procesu ba pagamentu maibe la envolve naran hanesan Adaljiza Magno, ne´ebe asina kontratu ho baze ba kontratu maka Zacarias halao pagamentu.

Exemplo seluk, la envolve ema numeru um iha Timor-Leste (TL1), José Ramos Horta, ne´ebe nudar PM iha II Governu Konstitucional, iha ninia deklarasaun katak, ”ho razaun humanitaria maka aranja fatin ba sra.Ana Valeri nudar konceleiru iha Embaixada Timor-Leste iha New York”.

La hatama mos naran, Sr.Estanislau da Silva ne´ebe, nudar Vice PM iha II Governu Konstitucional ne´ebe konsciente ba kasu ne´e rasik. Mos wainhira kaer knar nudar PM ba III Governu Konstitucional, konsciente ba kasu maibe husik liu hudi aproveita ba interesse politika iha futuru.

Tuir JLG ninia deklarasaun ba média katak, ”kasu ne´e hahu politika, tamba saida sai nune, wainhira hau nudar VPM, se la okupa kargu ida ne´e, karik sei la apresenta quiza (hare TVTL, 15/10/2010)”.

Anomalia husi PJR rasik….

Dra. Ana Pessoa ne´ebe elabora kesar ba PDHJ, iha fulan Marsu tinan 2009,simu knar foun nudar PJR. Klaru ke iha ne´e mosu konflitu ba interesse. Nia maka elabora kesar ka queiza nia rasik maka kaer procesu ka diriji nudar Ministeriu Publiku. Buka acelera procesu ne´ebe maka nia rasik hakarak antinji ba ninia adversariu politiku. Preseguisaun politika, bele hare husi hatama Zacarias Albano da Costa ba lista akusadus maibe Juizes kolektivus aprecia katak la iha fundamentu tamba la hatama Adalzija Magno ne´ebe asina kontratu servisu sra. Ana Valeri nian.

Anomalia husi TR rasik…

Kasu ne´ebe maka envolve Dra. Ana Pessoa Pinto, tuir denuncia ne´ebe iha katak iha korupsaun wainhira kaer knar nudar Ministra Estatal iha Governu anterior, sosa jeradoures no sosa komputaderes ho pakote kompletu ba halo kartaun eleitoral (ke) mos krimi publiku. Mos kasu José Luis Guterres, hatudu momos PJR kometes erros barak. Média fó sai, jornais, radios no TV, tatolin nudar informasaun publika no krimi publiku. Tuir lolos Tribunal Rekursus (TR) nudar tribunal ne´ebe ás liu iha Timor-Leste la investiga ba sra. Dra. Ana Pessoa Pinto, nudar PJR, tuir KPP (Kodiku Procesu Penal) no Estatuto MP (Ministeriu Publiku).

Maibe kasu JLG,mosu tamba atu atinji ba objektivu politiku,maka:

1. Preseguisaun politika:

Kasu nia hun lolos ne´e politika, hahu husi deklarasaun politika husi partidu politika ida ninia bankada. Ema ne´ebe maka tulun elabora deklarasaun politika (hare ninia aspektus juridikus), ema ne´ebe maka elabora kesar ka queiza ba PDHJ, maka Dra. Ana Pessoa Pinto. Intensaun politika klaru, no wainhira ba kaer kargu nudar PJR nudar Ministeriu Publiku (MP), klaru facil ba politiza procesu hodi atinji ninia target.

2. Teoria ba Konspirasaun:

2.1. Jogo interesse politika iha kasu ne´e rasik, relaciona ho kalendariu politika partidaria, hanesan kongresu ba partidu Fretilin. Ne´ebe tuir Estatuto Partidu Fretilin iha ninia LIMITASAUN BA MANDATU, (…) iha ninia limitasaun ba mandatu ba tinan 2”. Signifika, kasu iha partidu Fretilin, lideransa Lu´olo/Mari Alkatiri kumpri ona mandatu rua (2) iha tinan 2011 (2001-2006 i 2006-2011). Naran sira be´e mosu hodi troka maka: Estanislau da Silva, ex- Primeiru Ministru iha III Governu Konstitucional ne´ebe representa ala Maputo Conection, Arsenio Bano, Rogerio Tiago Lobato no mos naran José Luis Guterres husi ala Fretilin Mudança (FM). Ho JLG envolve iha kasu ne´e, facil hodi taka dalan ba potencia kandidatu ida ba halai taru ba lideransa partidu Fretilin. Tuir sira ne´ebe maka besik ba Mari Alkatiri katak, ”Camarada Mari la iha interesse ba kasu JLG”. Até Mari Alkatiri prontu atu sai ninia advogadu ba JLG.

2.2. Iha fulan Agusto, halao eleisaun ba Presidente Komite Olimpiku Timor-Leste (KOTL), hadau malu ba kargu ne´e maka Prezidente Republika (PR) José Ramos Horta ho José Luis Guterres. Iha eleisaun ne´e tuir federasaun 10, José Ramos Horta hetan 4 votus no José Luis Guterres, hetan 6 votus. Eleisaun ida ne´e, ba ema barak interpreta nudar, ensaiu primaria ida ba eleisaun presidencial iha 2012. Ne´e José Luis Guterres mos nudar kandidatu forte.

2.3. Permanece iha kargu PJR,Dra.Ana Pessoa Pinto, só ho Prezidente eleitu Dr. José Ramos Horta, maka bele manten nia nudar PJR ka ninia posisaun ne´e garantidu. Neduni, jogos ba kasu ne´e tenke hahu dadaun ona ho JLG no bele sei atinji tan figura sira ne´ebe maka potencial ba kandidatu ba Presidencial iha 2012. Hein tan se???

*Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk!

Sem comentários:

Enviar um comentário