terça-feira, 19 de outubro de 2010

Tur Hamutuk suporta deklarasaun PSD husu investigasaun ba PJR Ana Pessoa Pinto

Tamba:
- halo kartaun Eleitoral no sosa jeradoures,iha indikasaun korupsaun,halao administrasaun ladiak no halo riku an

- Nudar MP buka politiza procesu kontra VPM JLG no MNE ZAC



Dili. Tur Hamutuk Média (THM). NGO Tur Hamutuk,suporta deklarasaun bankada Partido Social Democrata (PSD) iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN),iha tersa-feira (19/10/2010),husu atu Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus halo investigasaun ba PJR, Dra. Ana Pessoa Pinto, kasu lia hirak ne’e husi Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk, Adolfo Rodrigues ba THM,iha ninia knar fatin.

Haktuir Adolfo Rodrigues,” tuir lolos Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus nudar tribunal ne’ebe ás liu iha Timor-Leste investiga ona Dra.Ana Pessoa Pinto,tamba krimi ne’e konecimentu publiku,automatikamente Tribunal Rekursus halo ona averigausaun hodi avansa ona ho investigasaun”.

Tenik tan Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,” Se juizus sira iha Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus la halo investigasaun ba krimi e’ebe maka torna publika,sira mos kometes krimi tamba la investiga ba kasu krimi ne’ebe maka torna ona publiku”,dehan Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk.

Iha kodiku Procesu Penal (KPP) Timor-Leste,iha ninia artigu 12,no.2,lina a),katak “kompete ba seksaun kriminal husi Supremu Tribunal Justisa,tuir materia kriminal: julga procesus krimis kometidus husi juizes husi supremu tribunal Justisa, PJR no ajentes husi Ministeriu Publiku ne´ebe halao sira nia knar iha Tribunal”.
Mos Estatuto Ministeriu Publiku (EMP),iha ninia artigu 42,lina 3),konaba “investigasaun ba Prokuradores Jeral Republika no adjuntus sira”.
Tuir procesu Legal krimi ne’e publiku ona, Supremo Tribunal Justisa ka Tribunal Rekursus la prezisa ona kesar ka queisa hodi bele averigua investigasaun tamba iha indisus ba pratika korupsaun, adminsitrasaun ladiak,halo riku an (inrequecimentu ilicitu).

Tuir xefi Bankada Fretilin iha Uma Fukun Parlamentu Nasional,wainhira hatan ba dekalrasaun PSD nian,hateten katak,” akusasaun PSD nian ne’e hatudu faktus hodi halo preseguisaun ba justisa. Tamba tenta ataka MP bainhira prosesa justisa komesa julga ba membru governu AM sira”.
Tenik tan Anicete Guterres,”ne’e hatudu katak AMP lakohi justisa,antes nomeia PJR imi taka ibun metin. Agora nia loke kazu ba membrus AMP,foin imi ataka nian”,kestiona Prezidente Bankada Fretilin.

Hatan ba deklarasaun husi bankada Fretilin,xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,Adolfo Rodrigues,kataka”procesu ne’e iniciu politiku tamba bankada Fretilin maka foti kasu ne’e iha fulan Abril 2008 no iha loron 8 fulan Maio 2008,sira hatama kesar ka queisa ba PDHJ”. Tenik tan,”se dehan politiza,tuir lolos se maka politiza Fretilin,hare husi ninia kronolojia ba kazu ne’e rasik mai husi partidu Fretilin”,argumentu Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk.
Iha fulan Abril tinan 2008, Fretilin maka foti kazu korupsaun ne’ebe envolve Vice Primeiro-Ministru José Luis Guterres. Dra.Ana Pessoa Pinto no Dr. Mari Alkatiri maka elabora textu queisa ka kesar ba PDHJ,hatama iha loron 8 fulan Maio tinan 2008.
Hare ba kronolojia kasu ne’e rasik,Adolfo Rodrigues,”kestiona mos,se maka politiza justsia hodi atinji ba objektivu politiku?,hare deit Dra. Ana Pesso Pinto maka elabora queisa ka kesar agora nia maka PJR,nia influencia justisa ka lae?”,husu Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk ba THM.

Tenik tan Adolfo Rodrigues,”husu ba Fretilin la lika mai desfia isu,tamba sira maka hahu foti kazu ne’e,sira maka politiza,nusa maka deputadu sira husi PSD labele foti kasu no envolve personajen PJR”,kestiona Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu NGO Tur Hamutuk.
“Mos sra.dra. Pessoa Pinto maka tenta politiza kazu rasik,liu husi haruka karta ba PM hodi husu suspensaun ba membrus Governus nain 2,VPM José Luis Guterres no MNE Zacarias Albano da Costa.Dra.Ana Pessoa Pinto rasik maka fahe akusasaun iha Parlamentu Nasional”,litik Adolfo Rodrigues.

Ministeriu Publiku (MP) deduz akuzasaun ba VPM JLG no MNE ZAC,maibe la hatama iha lista aktores sira seluk,hanesan Primeiru Ministru iha II Governu Konstitucional,Vice MNE iha II Governu no MNE iha III Governu Konstitucional. MP mos la bolu PM iha III Governu Konstitucional ba hatan tamba nia mos direkta ka indirektamente envolve ka hatene kasu ne’e,hodi aproveita politikamente!THM,STL,JND no TP (20/10/2010)!

sexta-feira, 15 de outubro de 2010

Mari Alkatiri ninia kompromisu ho Australia

Dili. Tur Hamutuk Média (THM). Foin dadaun Ministru Australia ba asuntu Imigrasaun no Cidadania (MIC), Sr. Cris Brown mai halo visita relampadu iha Timor-Leste. Objektivu visita ida ne´e atu retoma fali negociasaun ho autoridade Timor-Leste nian,konaba proposta ne´ebe maka PM Australia nian, Sra. Julia Gillard ható ba Prezidente Repúblika, José Ramos Horta,wainhira halao vizita ba rai kangguru.

Vizita ne´ebe maka Sr. Cris Brown halao loron 2 iha Dili,ajenda ba surumutuk ho autoridade Nasaun Timor-Leste nian, hanesan Preizidente Republika,Prezidente Parlamentu Nasional no Governu.

Maibe Sr. Cris Brown MIC nian mos ba halo surumutuk ho Sekretariu Jeral Partidu Fretilin,iha sede CCF (Comite Central Fretilin). Tuir nota husi embaixada Australia katak “Sr. Cris Brown la iha ajenda atu hasoru malu ho Sr. Mari Alkatiri,maibe solicitasaun mai husi parte Mari Alkatiri rasik”.

Hatan ba surumutuk Mari Alkatiri ho sr. Cris Brown MIC ne´e, xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk, Nando Belo,katak: “Mari Alkatiri la konsisten no la firmi ona iha ninia posisaun,tamba nia rasik kritika makas Governu ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão konaba konduz kasu ne´e rasik”.

Waainhira Partidu Trabalhista no Sra. Julia Gillard,forma governu no koloka nafatin interesse atu negocias ho Governu no Estadu Timor-Leste konaba posibilidade ba harii centru procesamentu ba refujiadus. Mari Alkatiri liu husi jaringan sosial Face Book (FB) kritika Governu AMP,tamba deit la hatudu posisaun ne´ebe forte no mamar ba Australia. Hakerek Mari Alkatiri iha FB nune, “Tanba sa Governu australiano atu "obriga"nafatin Timor-Leste atu simu no harii Sentru de Prosesamentu
Refugiados? Tanba sa Governu de faktu Timor-Leste nian seidauk halo
desizaun klaru ba assuntu ida ne'e? Ita hotu hatene katak Parlmentu Nasional aprova ona Rezolusaun rejeita proposta atu harii Sentru ida, September 14 at 7:26pm”.




Hatan ba posisaun Mari Alkatiri muda husi fulan ida ba fulan seluk muda,Nando Belo,xefi departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk katak, “Mari Alkatiri iha kompromisu ruma ho Australia,ne´eduni povu prociza hatene,sa kompromisu”,litik Nando Belo.

Tenik tan Nando Belo,”Mari Alkatiri ninia pozisaun muda,tamba deit nudar lider politika,oinsa maka buka aliadus tatika no hodi atinji ba ninia estratejia maka oinsa fila ba ukun iha 2012”,defende Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk ba THM.

Hatutan Nando Belo, “Australia buka aproveita Mari Alkatiri,husi sorin ida. Husi sorin seluk, Mari Alkatiri mos buka aproveita Australia,tamba iha faktor komum maka bele halo hamutuk parte rua ne´e maka aliadus estratejika iha tempo badak to´o 2012”.

Explika tan Xefi Departementu Politik Externa NGO Tur Hamutuk,”aliadus estratejiku no konjunturais tamba husi parte Australia no Mari Alkatiri, identifika ona sira nia adversariu maka Governu AMP ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão”,argumenta Nando Belo!

quarta-feira, 13 de outubro de 2010

Konflitus INTERESE IHA NOMESAUn juzos kolektivus ba kasu JLG ho ZAC

Dili. Tur Hamutuk Media (THM). Tribunal Distrital Dili,fihir ona juizes kolektivus ba kasu José Luis Guterres (JLG ) no Zacarias Albano da Costa (ZAC),maka Jacinta Correia,Constancio Basmery no Duarte Tilman,noticias Telejornal TVTL (13/10/2010). Membrus Governu husi AMP nain rua, VPM JLG no ZAC MNE,hetan akusasaun husi Ministeriu Publiku (MP),tuir MP iha indisus ba pratika korupsaun no má-administrasaun.

Akuzasaun husi MP, ne’e provoka polemika bot tamba Sra.Dra.Ana Pessoa Pinto nudar Prokuradora Jeral ba Republika (PJR),haruka karta ba PM Kay Rala Xanana Gusmao (30/08/2010),notifika no suspende membrus governu nain rua. Iha ne’e hatudu katak Sra.Dra.Ana Pessoa Pinto halo abuzo ba poder no tentative halo fraude kontra PM Kay Rala Xanana Gusmao. Ho objektivu kria kaus iha Governu AMP ne’ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao. Tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) Timor-Leste,iha ninia artigu 329,só Tribunal liu husi Juizo procesu ka juizes kolektivu maka bele notifika no husu suspensaun ba arguidus sira wainhira procesu ne’e fundada.

Konflitus interese tamba nomeasaun juiza Jacinta Correia

“Nomeasaun Dra.Jacinta Correia,ne’e iha konflitus ba interese”,haktuir Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk ba THM iha ninia knar fatin konaba nomeasaun Juizes kolektivu ba procesu JLG no ZAC.

Konflitus ba interese,argumenta tan Adolfo Rodrigues,”Juiza Jacinta Correia,nia ligasaun politikamente ho partidu Fretilin”. Tenik tan,”ninia kaben Virgilio Guterres,direktur EDTL Timor-Leste, ne’e membru Comite Central Fretilin (CCF),automatikamente influencia ba procesu ne’e rasik”.

Juiza Jacinta Correia,Juiza Natercia Gusmao no Juizo Claudio Ximenes,maka hola parte juizes kolektivu ne’ebe iha tinan 2006,rejeita queisa ne’ebe Grupo Fretilin Mudansa (GFM) hó atu anula rezultadu kongresus Partidu Fretilin ne’ebe maka halao iha fulan Maio (17,18 no 19) tinan 2006,ne’ebe tuir GFM,”nakonu ho irregularidade”.

Iha biban kongresu Partidu Fretilin,GFM la iha oportunidade atu ható sira nia mosaun estratejika ba partidu Fretilin no meja kongresu ne’ebe lidera husi Estanislau da Silva,deputadu partidu Fretilin,ne’ebe actor queiza kontra VPM JLG ba PDHJ, la foó biban atu JLG no apoiantes GFM hodi koalia.

Maibe juizes kolektivus:Jacinta Correia no Natercia Gusmao (pretence ba Fretilin) hamutuk ho Claudio Ximenes,rejeita queisa husi GFM,tamba argumentu juizes sira katak”vota foti liman no kria Milici partidu Fretilin ne’ebe lidera husi Rai-Los ne’e,la kontra Lei”.

Wainhira husu konaba oinsa maka evita konlfitus interese no influencia ba decisaun Juizes kolektivu ba kasu JLG ho ZAC,Adolfo Rodrigues hatan,”husi ba Konseilu Superior Majistratura judicial (KSMJ) atu fó atensaun ba juizes sira ne’ebe hetan deskonfiansa husi publiku tamba dúvida ba sira nia inparcialidade”,defende Adolfo Rodrigues.

Hatutan xefi Departementu Júridiku NGO Tur Hamutuk,”husu atu KSMJ akompana procesu ne’e,tamba porcesu ne’e rasik hahu ho irregularidade husi Sra.Dr.Ana Pessoa Pinto nudar PJR,atu evita sala no labele monu ba politizasaun husi partidu politika ne’ebe Dra.Ana Pessoa Pinto pretence ba”,dehan tan Adolfo Rodrigues!

segunda-feira, 11 de outubro de 2010

Tur Hamutuk: Husu STJ/TR investiga PJR APP

Dili.Tur Hamutuk Média (THM). NGO Tur Hamutuk, liu husi Xefi Departementu Juridiku, Adolfo Rodrigues,”husu atu Supremo Tribunal Justiça (STJ) nudar orgaun judicial ne´ebe ás liu iha Timor-Leste atu investiga Prokuradora Jeral Republika (PJR), Ana Pessoa Pinto (APP)”.

Tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) iha artigu º12,lina a) koalia konaba:”kompete ba seksaun kriminal husi Supremu Tribunal Justisa,tuir materia kriminal: julga procesus krimis kometidus husi juizes husi supremu tribunal Justisa, PJR no ajentes husi Ministeriu Publiku ne´ebe halao sira nia knar iha Tribunal”. Tamba Timor-Leste seidauk estabelece Supremo Tribunal Justisa (STJ),neduni procesu hotu-hotu haruka ba Tribunal Rekursus (TR).

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”STJ buka investiga PJR APP,tamba hare husi denuncia sira ne´ebe maka membrus Parlamentu Nasional (PN), Natalino dos Santos,husi bankada CNRT,foti liu husi sesaun plenariu segunda-feira (11/10/2010), buka duni investigasaun”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,”se la investiga bele kria fali precedente ladiak ida ba publiku tamba afinal sistema judicial ne´e kaer husi ema ne´ebe maka iha problema ho justiça rasik,diak liu halo investigasaun”,defende Adolfo Rodrigues.

Wainhira THM husu konaba Dra.Ana Pessoa Pinto mos preciza halo levantamentu ba imunidade tamba nia mos exerce funsaun nudar PJR,tuir Konstituisaun RDTL iha ninia artigu 113º hodi foti imunidade ba membrus governus ne'ebe hetan akusasaun definitiva husi Tribunal. Mos bele aplika ba orgaun sobernai seluk hanesan PJR?

Hatan ba ida ne´e,Adolfo Rodrigues dehan katak,”interpretasaun ba artigu 113º K-RDTL,abstratu hela, neduni,knar tomak tuir juris-prudencia ba STJ/TR nian hodi halao investigasaun baseia ba KPP iha nia artigu 12º”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,"Se STJ/TR hakarak acelera procesu investigasaun ba PJR,diak husu suspensaun atu nune bele facilita ba procesu ne'e rasik".defende Adolfo Rodrigues.

Maibe baseia ba realidade ne´ebe infrenta ho ninia protogonista nudar personjaen central maka Ana Pessoa Pinto,nudar PJR haruka karta ba PM Kay Rala Xanana Gusmão hodi husu suspensaun ba membrus Governus nain rua (2) ne´ebe Ministeriu Publiku deduz ona akusasaun. Kasu korupsaun no krimi ne´ebe maka envolve rasik Dra.Ana Pessoa Pinto,wainhira sei kaer knar nudar Ministra Estatal.

Ba kasu dala VPM Jose Luis Guterres no MNEZacarias Albano da Costa,tuir deputadu Natalino dos Santos,katak “abuzo ba poder no tentativa halo fraude hasoru PM Kay Rala Xanana Gusmão”.

Ba kasu seluk,krimi ne´ebe maka envolve rasik Ana Pessoa Pinto,buka iha investigasaun.

Hatan ba faktas sira ne´e,”preciza Lei ruma ne´ebe maka Deputadus iha Parlamentu Nasional aprova hodi regula konaba knar no lalaok Ministeriu Publiku (MP)”,defende Adolfo Rodrigues,Xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk!

Centru detensaun ba Refujiadus laos interesse nasional

Dili. Harii centru detensaun ba refujiadus laos interesse nasional,haktuir Nando Belo,xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk ba THM,segunda-feira (11/10/2010) iha ninia knar fatin.

Haktuir Nando Belo, Xefi Departemento Politika externa NGO Tur Hamutuk,”centru detensaun ba refujiadus laos interesse nasional,tamba ne´e mensajen ne´ebe maka povu Timor-Leste liu husi Parlamentu nasional ninia rejeisaun hatudu katak ida ne´e laos perioridade ba Timor-Leste”.

Tenik tan, Nando Belo,” resolve ba issu ne´e tenke koalia iha nivel regional,laos problema bilatera.Foruns ne´ebe maka ideal maka liu husi Bali Process”,defende Nando Belo.

Nando Belo,Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk,” kestiona ba Prezidente Republika ne´ebe halo fali politika externa,ida ne´e laos ninia knar”,defende Nando Belo. Hatutan tan,”dala ruma Prezidente Republika ba halo kompromisu ruma ho Australia karik?”.

Ministru Imigrasaun no cidadania (MIC) Australia nian,Cris Brown,iha Terca-feira,sei halao surumutuk ho Prezidente Republika no autoridades kompetentes. Iha surumutuk ne´ebe MIC halo ho Prezidente Republika iha Palacio Prezidencial Aitarak laran,husi parte governu sei representa husi Sekretariu Estadu ba Seguransa (SES) Francisco Guterres no Sekretariu Estadu ba Konseilu Ministru,Agio Pereira,husi MNE sei representa husi Sekretariu Jeral MNE,Jorge Trindade Camoes no Direktur asuntu politika bilateral,José Amorin Dias.

Hare ida ne´e, Nando Belo hatan katak,”Prezidente Republika hatun liu ninia nivel hodi hasoru MIC,tuir lolos Prezidente só simu ninia mitra nivel xefi estadu ka Primeiru-Ministru,kasu Australia”,dehan Nando Belo!

“Falicita ba Governu ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao ne´ebe lakohi simu MIC no haruka SES Francisco Guterres SEKM Agio Pereira maka ba hasoru sr.Cris Brown”.

quinta-feira, 7 de outubro de 2010

Indikasaun forte ba indisus ABUZO ba PODER husi PGR

Dili.Tur Hamutuk Media (THM). Kazu Jose Luis Guterres (JLG) no Zacarias Albano da Costa (ZAC), hatudu mo-mos ba ita hotu,oinsa Autoridade judisiaria ida (orgaun autonoma)nudar PGR Sra Ana Pessoa Pinto (APP),hatudu indikasaun forte ba indisus de abuzo de poder no tenta halo fraude hasoru Sr.PM Xanana Gusmoa nudar PM husi IV Governu Konstitucional,kasu lia hirak ne’e husi Adolfo Rodrigues, Xefi Departementu Juridiku, NGO Tur Hamutuk ba THM,iha nia knar fatin,sexta-feira (08/10/2010).

Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”husi kronolojia kazu JLG no ZAC, ne’ebe hetan akusazaun husi PGR ba krimi abuzo ba poder no enrikesimentu iligitu (memperkaya diri secara tidak sah),hatudu, mo-mos lina orientasaun politika ne’ebe opozisaun Fretilin halo hasoru Governu Xanana nian”,dehan Adolfo Rodrigues,xefi departementu Juridiku,NGO Tur Hamutuk.

Tenik tan,Adolfo Rodrigues,”indikasaun katak, ema ne’ebe tuir lolos hetan mos akuzasaun,hanesan Sra.Vice-Ministra MNEC,Adalzija Magno,sra.Ministra Financas,Madalena Boavida no sr.PM,José Ramos Horta,latama nudar akuzadus iha lista ka akuzasaun hasoru JLG,ZAC,no seluk tan”.

Dehan tan Adolfo Rodrigues,”iha tendencia politika no preseguisaun ne’ebe halo hasoru membro governo AMP,laos deit persegusiaun ne’ebe halo momos iha leten,maibe mos liu tiha akuzasaun ida,sra.APP,tenta hatudu indikasaun ho indisus forte ba abuza rasik nia poder nudar PGR, ho dalan haruka karta ida ba PM Xanana Gusmao hodi husu PM atu suspende ona membros Governos rua ne’ebe hetan akuzasaun husi PGR. Procesu ne’ebe sra.APP ho ninia instituisaun rasik pratika hela lor-loron,hatene hela katak,akuzasaun ida so bele konsidere definitive wainhira respeita prosedimentu iha Kodigu ba Procesu Penal Timor-Leste nia,li-liu ba artigu 239,só juiz kopetente ne’ebe avalia tiha lai kazu ida maka bele dertmina,se kazoo ne’e iha fundamentus forte atu simu nudar akuzasaundefinitivu maka juiz notifika falia rguido sira, foin bele dehan arguido sira hetan ona akuzasaun definitive,maibe saida maka akontese iha kasu JLG ho ZAC maka Sra.APP tenta bosok/halo fraude ba PM Xanana,ne’ebe nia konsidere la konese sistema justisa TL,aproveita situasaun deskonesimentu ida ne’e,husu la-lais atu PM Xanana suspende membro Governo nain 2 ne’e, ho nune,ita hotu bele hare ona oinsa skenariu ne’ebe trasa ona husi grupo Fretilin ne’ebe,domina husi elite ne’ebe mai husi Mozambique,ho objektivu lori kaus ba governasaun Xanana Gusmao nian”, defende Adolfo Rodrigues!