segunda-feira, 29 de março de 2010

PPR neé kontribui ba descentralizasaun desenvolvimentu Nasional

Dada lia ho Direktur NGO Tur Hamutuk

PPR neé kontribui ba descentralizasaun desenvolvimentu Nasional

Wainhira mosu PPR (Projektu Pakote Referendum) iha pro no kontra, balun dehan legal no balun fali dehan ilegal tamba la previstu iha OGE2009. Ba argumentu legalargumenta katak ne´e transferencia husi OGE2009 neé Parlamentu Nasional (PN) aprova hodi aloka ba infra-estrutura.

Mos ninia impaktu neébe husi 800 ho resin bele dehan katak maioria ka barak maka sucesu, laos signifika katak la iha problema,maibe ninia impaktu ba desentralizasaun ba desenvolvimentu no liliu ba aprovisionamentu.

Tuir mai Media Tur Hamutuk (MTH) dada lia ho Direktor Exekutivu NGO Tur Hamutuk,Rui Costa (RC) konaba PPR.

Media TH (MTH): Oinsa NGO Tur Hamutuk nia hare ba Projektu Pakote Referendum (PPR) ne´ebe IV Governu Konstitucional implementa?

Rui Costa (RC): Diak,PPR ne´e medidas ne´ebe maka Governu AMP liu husi PM Kay Rala Xanana Gusmão foti ho objektivu klaru no diak,oinsa maka hasae kbiit ita ninia empresarius nasionais ninia kapacidade,oinsa maka sira bele sai hanesan parceiru ba desenvolvimentu estadu nian. Husi sorin seluk,oinsa maka descentraliza ba desenvolvimentu,tamba ne´e maka PPR fó ba empresarius husi distritus ida-idak maka kaer no koordena.

MTH: Tuir NGO Tur Hamutuk nia hanoin no hare,intensaun saida husi Iv Governu Konstucional hodi hamosu PPR?

RC: Objektivu hamosu ne´e tamba hare ba necesidades desenvolvimentu povu nian,husi sorin ida.Husi sorin seluk, oinsa maka halo transferencia husi OGE2009 nian ne´ebe aloka ba infra-estruturas.Oinsa maka hasae osan husi ba facilita infra-estruturas basikas ba sektores sira hanesan edukasaun,saude,no seluk tan. Naran referendum hodi fo hanesan homenajen ba komemorasaun ba 10º aniversario referendum,dala ruma ba tinan ida ne´e bele hamosu tan naran Pakote ba Desenvolvimentu (PD).

MTH: Maibe razaun husi Governu katak ato hasae kbiit no kapacitasaun emprezariu nasional sira no hamoris ekonomia povu kiik sira areas rurais?

RC: Tuir ami husi Tur Hamutuk nia hare husi parte positivu ba PPR nian maka ne´eduni oinsa maka hasae kbiit ba empresaius lokais no hasae ekonomia ita nia povu nian. Maske seidauk suficiente,tamba la iha medidas ida ne´ebe maka implmenta perfeitu,buka perfeitu ne´e so iha Lalehan deit,iha rai nia leten la iha buat ida maka perfeitu.Dehan nune atu rekonece katak PPR laos satisfas ema hotu,maibe maioria bele dehan sim, tamba abranje ba ema hotu,grupus hotu,kores partidus politikus hotu-hotu.

MTH: Oinsa NGO Tur Hamutuk nia hare ba deklarasaun Governu katak implementasaun PPR ne´e sucesu?

RC: Governu iha razaun atu deklara katak iha duni sucesu ba implementasaun husi PPR ne´e,tamba hare husi ninia exekusaun fisika ba PPR. Maske kompanias balun la kumpri,ne´e tama ona ba black list,neduni iha futuro la hetan ona PD ka pakote sira seluk.

MTH: Governu atu aprova pakote foun ida hodi fo naran Pakote Desenvolvimentu(PD), sei fo deit osan ba $25 ba karaik, ba kompanias lokais sira,tuir ita nia hare oinsa?

RC: Hanoin diak,ne´ebe hatudu esperiencia PPR nian,ida tan Governu hetan ona ninia parceiru husi AECOP husi distritus ida-idak ho kriterius kompanias sira tenke rejista ho kartaun eleitoral no alamat kompanias iha distritu ida-idak. Ne´e diak,maske buka hadia iha buat barak,hanesan parte administrasaun,jestaun no finanças ba AECOP.Neduni nudar sociedade Civil buka hasae tan kbiit ita ninia empresarius nasionais no distritaus nian iha parte faktores sira neé hotu.


MTH: Oinsa ita nia hare ba kestaun husi publiku,inklui membru Parlamentu Nasional balun (liliu OMP),konaba relatoriu PPR ne´ebe Governu ho AECOP seidauk hatou ba PN?

RC: Relatoriu ba PPR ne´e prazu ne´ebe maka ami hatene maka loron 31.03.2010, neduni preokupasaun husi NGO balun no membru parlamentar balun neé normal.Hola parte ba dinamika iha ita nia sociedade, hatudu katak laos sociedade ida neébe maka statis mais sempre dinamika.
Buka enkara ba kritikas sira neé hanesan motivu ba hadia procesu desenvolvimentu nasaun ida neé nian.

Maibe avaliasaun neébe objektiva laos subjektiva hanesan NGO balun neébe luta ba ajenda partidus politikus no ajenda titilan husi liur dehan PPR neé gasta osan deit. Objektivamente PPR neé medidas foun ida,ninia sucesu neé bot. Ninia impaktu ba dinamika ekonomia lokal neé bot tebes. Maske laos satisfas ba ema hotu,tamba la iha medida ida maka perfeitu iha rai nia leten!

Sem comentários:

Enviar um comentário