quinta-feira, 8 de julho de 2010

Tur hamutuk dehan Mari Alkatiri Negociadur babain deit, maibe laos ida luar biasa

Mari Alkatiri nudar ex-negociador ba Tasi Timor,hotu-hotu hatene katak nia maka hahu negociasaun Tasi Timor hodi troka Ali Alatas iha posisaun nudar Negociadur ba Tasi Timor. Husi partidaria Mari ALkatiri nian,sempre foti aas Mari Alkatiri maka sucesu iha negociador,maibe husi sira be kontra dehan Mari ALkatiri ne’e negociador babain deit. Tuir mai Tur Hamutuk Media (Thm) ba dada lia ho Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk,Nando Belo (NB),iha ninia knar fatin. Tur Hamutuk,NGO ne’ebe sempre defende kadoras GSR mai Timor-Leste no kritika makas ba posisaun Mari Alkatiri nian ne’ebe hakarak apropria no personaliza ba Negociasaun Tasi Timor.

Thm: Saida maka ita nia hanoin konaba email Mari Alkatiri,ex-PM no negociadur Tasi Timor,wainhira haruka email ba Tur Hamutuk,cita email Mari Alkatiri, “Hau husu deskulpa maibe'e hau kole ona ho propaganda ita bot sira nian. Hau sei buka dalan atu hetan fatin ida ke diak atu ita bot bele prova katak hau sempre defende pipeline ba Australia no negosiasaun be hau halo ho Australia la iha susesu (26 de junho de 2010, 17:37)”.

NB:Mari ALkatiri atu mai defende katak nia maka hodi uluk kedan hakarak dada Pipeline mai Timor-Leste,buka atu prova katak nia maka defende duni kadoras mai Timor-Leste ka lae. Tuir acesu ba dokumentus ne’ebe maka iha Joint Comission ba Tasi Timor ne’ebe Mari Alkatiri hola parte,la hare hetan hakerek Mari Alkatiri ninia intervensaun ruma iha neba. Dala ruma Mari Alkatiri keta iha dokumentus seluk karik la hatene.
Dalan ne’ebe maka Mari Alkatiri atu fo sai ninia posisaun diak liu hatudu dokumentus ruma ne’ebe bele justifika duni katak nia defende kadoras mai Timor-Leste. Tamba durante ne’e halo peskisa iha dokumentus sira hotu,la hetan envolvimentu Mari Alkatiri nian iha negociasaun sira,saida maka Mari koalia,argumentu,la iha liu,keta iha dokumentus seluk maka Mari Alkatiri iha,bele hasai ba ita hare.

Thm: Saida maka ita nia komentariu konaba email Mari Alkatiri nian,cita email,“Se ita bot sira la kompriyende katak negosiasaun ne'e prosesu ida diuak lalika koalia. Ita bot sira foi hakfodak atu defende pipeline deit. Hau halo negosiasaun tomak ba tasi Timor. Hau hateten fila fali deit: Iha dia 5 Janeiro 2006, iha sydney, kuando ami ba asina Akordu Sunrise, hau dekalara iha Howard no Downer nia oin kedas katak 'hau nia batalha tuir mai atu dada pipeline husi Sunrise ba T-L". Se deklarasaun ida ne'e maka hau halo tiha antes karik, hau hanoin Akordu Sunrise sei la mosu. Akordu Sunrise la mosu, sei la mosu mos "area de jurisdicao exclusiva" iha nebe'e atu hahu hela peskiza ona. La hatene diak lalika koalia mangame deit. Hakarak hatene tan buat barak, diak organiza debate publiku ida entre XG ho hau rasik. Topiku hau kedas ba: Negosiasaun Taci Timor: vantagens no desvantagens ba Timor-Leste. (29 de junho de 2010, 17:16)”.

NB: Tuir lolos Mari Alkatiri lalika debate ho PM Xanana Gusmao ,tamba Mari Alkatiri atu debate nudar negociadur ho Xanana Gusmao nudar PM. Tamba saida,Mari Alkatiri nudar negociador Tasi Timor laos nudar PM. Se Mari Alkatiri negociadur,tuir lolos ho equipa negociasaun tasi Timor ka task Force Tasi Timor. Se Mari Alkatiri hakarak hola parte iha Negociasaun Tasi Timor,tuir lolos ninia hakarak ne’e ba posisaun Xanana Gusmao nian maka PM,tamba Mari Alkatiri laos negociador ba Tasi Timor,tamba dokumentus Joint Comission la temi ka hakerek netik buat ruma konaba Mari ALkatiri ninia argumentus hodi defende Pipeline mai Timor-Leste. Mari Alkatiri faila hodi dehan katak hakarak debate ho Xanana Gusmao konaba vantajen no desvantajen ba Negociasaun Tasi Timor ba Timor-Leste. Lolos ne’e Mari Alkatiri debate ho equipa Task Force Tasi Timor,tamba sira maka lidera negociasaun husi parte Timor-Leste.

Thm:Saida maka ita nia komentariu konaba Mari Alkatiri,nudar ex-PM no ex-negociador tasi timor katak nia maka halo sucesu ba Negociasaun ho Australia konaba Tasi Timor?

NB: Kelemahan ka frakesa Mari Alkatiri ninia negociasaun maka la diskuti uluk kestaun teknika,konaba viabilidade ka lae dada kadoras GSR mai Timor-Leste. Nia koncentra deit ba iha oinsa maka zona exclusividade,fo dalan ba Australia hodi argumenta forte liu kontra interese Timor-Leste nian.

Thm: Se hanesan Sr. Mari Alkatiri ninia papel ka peranan ba negociasaun baTasi Timor,oinsa los?

NB: Mari Alkatiri laos negociador maibe ladun forte iha argumentu atu defende interese Timor nian tamba nia la fo perioridade ba iha viabilidade teknika hodi kadoras GSR mai Timor-Leste.Negociassaun ne’ebe maka Mari Alkatiri lidera uja deit argumentu politika maibe la uja referencia ne’ebe apresenta ba Australia konaba tekniku-cientifiku nian.

Thm: Maibe tuir publika nia hare ka publiku percepsaun katak Mari Alkatiri atu personalize negociasaun Tasi Timor ne’e rasik?

NB: Los duni, Mari Alkatiri buka atu personaliza no partidariza fali negociasaun Tasi Timor ne’e. Ida ne’e maka Mari Alkatiri ninia ambisaun no interese. Personaliza tamba ida ne’e fo hanesan triunfo politiku ba ninia kareira,oinsa maka konsilida ninia poder iha Partidu Fretilin no mos defende ninia Status Quo nudar PM. Apropria katak Taci Timor ne’e identiku ho Mari Alkatiri.Hare deit,diskursu official FRETILIN nian,katak osan ne’ebe Mari Alkatiri maka luku iha tasi mane lori mai fakar iha tasi feto.

Thm: Tuir Sr. G.A.Mckee hakerek ,iha loron 26 fulan Outubru 2002 hakerek iha ninia livru, pajina 20-38, dehan katak,”Mari Alkatiri nudar PM I Governu Konstitucional mos a favor ba Pipeline ba Darwin.Hakerek tan,”karik hau maka investidor ida hau defende pipeline mai Australia tamba razaun 2:ida,Merkadu Gaz iha Australia ,Australia sosa gas. O bele fo haris Timor tomak ho gas maibe la iha ema ida sosa.Seluk,tasi mai Australia ladun klean,maibe tasi Timor-Leste klean liu.Teknikmente folin kubiku ida aas tebes liu husi tasi ne’ebe bot no klean…”.Saida maka komentariu konaba Dekalrasaun Mari Alkatiri nian ne’e?

NB: komentariu ba Mari Alktiri ninia entrevista buat 2,Mari Alkatiri koalia nudar emprasariu ka pengusaha.Mari Alkatiri koalia nudar ema politiku maibe la rona tekniku sira ka la fo atensaun ba kestaun tekniku sira ne’e. Mari nudar negociante,neduni hanoin maka lukru iha ulun oinsa maka manan osan,ne’e hanoin komerciantes sira nian,liliu Mari ALkatiri nudar komerciante nia oan,klaru fo liu perioridade ba lukru no osan do ke koalia konaba dada ka lae kadoras mai Timor-Leste.
Mari nudar politiku ne’ebe ignorante konaba estudos viabilidade tekniku cientifiku,neduni ninia negociasaun dependen deit ba lawang nia argumentu tamba nia la aparece ho dadus estudus teknikus hanesan alternative seluk ba proposta Australia nian. Iha negociasaun ne’e so Australia deit maka apresenta estudus teknikus,Mari Alkatiri lae,neduni iha tempo ne’eba ninia posisaun fraku, buka hakruk ba Australia ninia posisaun. Australia aparece ho argumentus teknikus tamba sira iha estudus konaba ida ne’e. Tamba Mari Alkatiri ba ninia posisaun hanesan busnissmen no politikus ne’ebe ignora ba dadu cientifikus. Neduni kompreende tamba saida maka la defende Pipeline GSR mai Timor-Leste iha tempo ne’eba.

Thm: Uluk wainhira Oposisaun hakilar katak dada Pipeline mai Timor-Leste,Sr. Mari Alkatiri nudar PM hatan nune,”dada mai ho ai au (Bambu) ba Maubisse no Ramelau ka”.Saida maka ita nia komentariu konaba deklarasaun ida ne’e?

NB: Iha ne’e hatudu Mari Alkatiri ninia arogancia no loko an hodi minimize kritikas husi oposisaun,hodi hasai lia fuan sira katak Kadoras,dada ho au (bamboo),dada ba Maubisse,dll. Hatudu deit Mari Alkatiri ninia arogancia katak nia halo netik buat ruma,afinal lae. Nia ladun makas iha negociasaun ida sa,negociador biasa laos luar biasa ida!