terça-feira, 29 de junho de 2010

Tur Hamutuk explika ba Sr.Mari Alkatiri nudar ex-negociador Tasi Timor no PM I Governu

Ami tuir atu hatan ba email ne’ebe maka sr.Mari Alkatiri haruka mai ami,hodi hatan baa mi nia press realese ne’ebe maka durante ne’e hasai. Tuir ami sei hatan no cita ba sr.Mari ALkatiri ninia email.
Cita email Mari Alkatiri: “Hau husu deskulpa maibe'e hau kole ona ho propaganda ita bot sira nian. Hau sei buka dalan atu hetan fatin ida ke diak atu ita bot bele prova katak hau sempre defende pipeline ba Australia no negosiasaun be hau halo ho Australia la iha susesu. Hau husu fila fali ba ita bot sira atu labele uza tan hau nian e-mail address (26 de junho de 2010 17:37)”.

Sr. Mari Alkatiri,ami la inventa ida, ita bot defende ka lae Pipe Line mai Timor-Leste ka lae?
Tuir fakta maka ne’e:

1.Pipe line Bayu Undan ba Australia

2. Ita bot la defende Pipe Line GSR mai Timor-Leste. Cita ba hakerek ne’ebe maka sr. G.A.Mckee iha loron 26/10/2002 iha pajinas 20-38 informa katak, Dr. Mari ne’ebe hanesan PM iha I Governu konstitucional mos a favor pipeline ba Darwin.Cita ba Sr. Mari Alkatiri,”karik hau maka investidor ida hau defende pipeline mai Australia tamba razaun rua; explika:ida,merkadu gaz nian iha, Australia sosa gas. O bele fo haris Timor tomak ho gas maibe la iha ema sosa. Ida tan maka tasi mai Australia ladun klean,maibe tasi ba Timor-Leste klean liu. Teknikamente bele dada pipeline ba Timor maibe folin metro ida aas tebes liu iha tasi ne’ebe iha mai Timor….(hare mos TS,edisi,1/05/2010,hals.1 ,16 no 19)”.

Iha Bayu Undan,la menciona iha dokumentus konaba daa pipeline mai Timor-Leste.Tamba se la sala,tamba sa maka mosu naran ida kadoras no tamba sa maka dada kadoras ho au ba Maubisse, mos iha istoria mesak,neduni la lika mai bosok malu sa. Ita bot ninia deklarasaun ne’e ninia tradusaun labele husi liafuan sira ne’e deit maibe tenke interpreta tan sa maka ita dehan nune’e. Tuir ami sira be la hatene negocisaun,la hatene le lia fuan sira hanesan,entende katak “ita bot la defende Pipeline mai Timor-Leste”.

Fatin ne’ebe aprova katak ita bot defende Pipeline mai Timor-Leste,tenke hatudu netik dokumentus ruma hakerek konaba defende Pipeline mai Timor-Leste,husi Bayu Undan no mos GSR. Ami buka hela dokumentus sira iha Joint Comission tasi Timor nian,la hetan, nem menciona konaba dada Pipeline mai Timor-Leste. Neduni ita bot keta iha dokumentus seluk ke bele aprova karik ita defende Pipeline mai Timor-Leste,husi Bayu Undan no GSR.

Dili, 29.06.2010
Tur Hamutuk Media (THm)!

quarta-feira, 23 de junho de 2010

Tur Hamutuk hatan ba Fretilin,sai fali bloqueio ba desenvolvimentu

Relatoriu Komisaun C faila mak barak
Dili,Thm (24/06/2010). Xefi Departementu Ekonomia,Finanças no Desenvolvimentu (DEFD) NGO Tur Hamutuk, Matilda Bonaparte,ohin halo deklarasaun katak,” tuir lolos Oposisaun Maioria Parlamentar (OMP)/Fretilin halau ninia knar konstitusional ho responsabilidade atu kumpri sira nia dever konstisional,hodi facilita ba desenvolvimentu maibe laos sai fali hanesan forsa blokeiu”.

Tuir observasaun ne´ebe maka ita hare debate Orsamentu Retifikativu husi TVTL hatudu katak,”OMP/Fretilin levanta makas konaba relatoriu Komisaun C ne´ebe faila mak bark,liliu parte analisa makro-ekonima”,haktuir Matilde Bonaparte. “Ironia maka ne´e OMP/Fretilin bazeia fali ba relatoriu komisaun C ne´ebe faila barak iha kestaun teknika no bazika ekonomia nian,ne´ebe hare deit faila no erros bot,ho baze ba relatoriu komisaun C”.

Hatutan Matilda Bonaparte,” Orsamentu retifikativu iha duni justifikasaun hodi hasai osan husi Fundu Petroliferu (FP) ho quantia ne´ebe hatou husi proposta ne´ebe submete ba Parlamentu Nasional hodi aprova”. Tenik tan Matilda Bonaparte,ekonomista iha formasaun akademika deklara ba Thm (Tur hamutuk media),”foti osan husi FP ne´e justifika duni,tamba precisa tau osan hodi responde ba problemas sociais no exijencias sira ne´ebe maka estadu iha ninia responsabilidade hodi hare ba necesidade povu nian”,dehan Matila Bonaparte.

Iha proposta ba OR ne´ebe maka Governu apresenta ba Parlamentu Nasional (PN),tuir Matila Bonaparte,”justifika duni hasai osan US$390 milhoens husi FP,tamba ba facilita ba interesse nasional, interesse povu nian,antigos kombatentes,katuas ferik sira”.

“Ne´e hakat pasu bot ba kotuk ba OMP no liliu ba Fretilin, tamba OMP hatene kritikas arbiru no sabraut deit,hatudu katak OMP oras ne´e dadaun desorientadu no desnorteadu,atu ba los ne´ebe”.

Ba membru Governu,”liliu PM Kay Rala Xanana Gusmao nebe´e hatudu ninia pasciencia no laran luak hodi rona OMP/Fretilin, la iha responsabilidade nudar oposisaun,maibe sai fali nudar forsa bloqueiu ba desenvolvimentu nasional”,argumenta Matilda Bonaparte.

Iha Governu AMP nia ukun,liliu iha lideransa PM Kay Rala Xanana Gusmao,maka hatudu duni iha funcionamentu institucional no abertura ba proposta no deklarasaun husi oposisaun. Kontinua Matilde Bonaparte,”iha Governu anterior, iha instituisaun estadu anterior la exerje ninia funsaun ho didiak, liliu wainhira debate orsamentu estadu, I governu ho maioria Fretilin iha Parlamentu nasional la fó oportunidade ba oposisaun,hatudu falta ba sensibilidade no hatudu lideransa ne´ebe anti-demokratiku”,dehan tan Matilda Bonaparte.

Matilda Bonaparte,” realsa ba susesu ne´ebe maka Iv Governu Konstitucional alkansa,liliu reforma ba jestaun financeiru ne´ebe hodi hadia sistema ne´ebe maka I Governu kria hela maka sistema financeiru ne´ebe stagnadu no tusan nunka selu”.

Hatutan Matilda Bonaparte,”tusan ne´ebe maka governu anterior nianin ka heransa,hafoin selu hotu iha Governu AMP nia ukun, neduni OMP/Fretilin la iha autoridade moral ba kritika konaba reforma jestaun financeiru ne´ebe maka IV Governu Konstitucional halo no halao dadaun”.


Iha biban hanesan, Matilda Bonaparte haktuir katak,” Projektu Pakote Referendum (PPR) ne´e sucesu bot tamba fó fiar no hasae kbiit ba ita ninia tecidu empresaius nasionais,neduni la kompreende kritikas populistas ne´ebe maka OMP/Fretilin lansa dadaun”. Neduni,husu atu governu kontinua ho medidas ba descentralizasaun,hodi fó kbiit ba autoridades lokais,empresarius sira. Liliu oinsa maka descentraliza ba kompotencia no responsabilidade ba lideres lokais sira.

Ba Matilda Bonaparte,” defende atu governu aplika tan Pakote Desenvolvimentu Descentralizadu (PDD), tamba koresponde ba prepara dalan ba descentralizasaun poder lokal”.

Iha governasaun I Governu la iha transparensia,konaba acesu ba informasaun,sira aplika maka jestaun ne´ebe tertutup ba cirkulu nukleu duru.Fó parabenz ba Iv Governu ne´ebe maka hatudu liu husi transparencia iha governasaun”,defende Matilda Bonaparte.

Dehan tan, Matilda Bonaparte,xefi DEFD ba Thm katak, “husu atu oposisaun ne´ebe responsavel no hatudu sentidu estadu,laos sai fali hanesan forsa bloquiu ba desenvolvimentu nasional”. Mari Alkatiri nudar ex-PM no lider OMP la iha autoridade moral ba kestiona hanoin diak husi governu ba desenvolve no hadia rai ne´e,tamba Mari Alkatiri sira,só hatene maka destroe no laos kontreo”,deklara Matila Bonaparte.

terça-feira, 22 de junho de 2010

Luta Hamutuk sai porta Voz ba grupus intereses

Dili, Mth (22/06/2010). Tuir Xefi Departementu Politika Externa NGO Tur Hamutuk, Nando Belo haktuir Thm (Tur hamutuk media) katak,”Luta Hamutuk sai fali porta voz ba grupus intereses”. Haktuir tan,”Luta Hamutuk ne´e representa los interesse se nian”,husu Nando Belo,Xefi Departementu Politika externa NGO Tur Hamutuk ba Thm,Tersa-feira (22/06/2010) iha nia knua fatin.

Iha publikasaun Timor Post (Tp) edisi (21/06/2010,hal.7), Luta Hamutuk kestiona ba Independencia Francisco Monteiro nudar negociador ba tasi timor. Tuir direktur Luta Hamutuk,Merecio Akara ,”hau hanoin ema bele deskonfia nia (Francisco Monteiro,red) la-independente”,haktuir foin dadaun ne´e iha Farol Dili. Tenik tan,”iha tempo ne´eba nia mos hetan bolsu husi Woodside”.

Merecio Akara reafirma,”konflitus interese bele mosu tanba Francisco Monteiro tenki obedece ba instituisaun rua, ida hakarak defende direitus Timor oan nian maibe seluk maka simu osan husi ema hodi selu nia eskola”.

“Tuir nia atu halo negociasaun konaba mina no gas kada interministerial diak liu tenki involve mos Ministru Negosio Estranjeiro Zacarias Albano da Costa”.

“Ema ne´ebe iha ona esperencia halo negosiasaun,tuir observasaun Luta Hamutuk mak eis-Ministru Rekursus Naturais Jose Teixeira atual deputadu husi bankada Fretilin no eis-PM Mari Alkatiri,tuir Akara katak,iha ona esperensia ba negosiasaun Bayu Undan no Greater Sun Rise ne´ebe halo kontratu 50% ba Timor-Leste no 50% ba Australia”.

Hatan ba ne´e,xefi departementu política externa NGO Tur Hamutuk,dehan katak” Luta Hamutuk defende intereses grupus sira ne´ebe maka iha interese iha mina tasi Timo,Liliu aktores sira ne´ebe husi rai laran maka direktur Luta Hamutuk menciona ona iha ninia deklarasaun ba TP (22/06/2010),mos LH defende ba ajenda Woodside nian,harii LNG namlele iha tasi leten”,argumenta Nando Belo.

Tuir Nando Belo, “Mari Alkatiri no Jose Teixeira la suceso ba negosiasaun tasi Timor,iha akordu rua ne´ebe sira halao,favorece barak liu ba interesse Australia nian do ke Timor-Leste.Sira (Mari + Teixeira) nunka defende Pipe line mai Timor-Leste,sira hakarak dada ba Australia,Bayu Undan no GSR ba hotu Australia,ida ne´e maka negociadores perigu ka?”,kestiona Nando Belo ho ironia.

Tenik tan Nando Belo,”interesante ba LH agora hahu defende Zacaria Albano da Costa nudar MNE tenki envolve iha negosiasaun ba tasi timor,tamba sa?”. Haktuir tan Nando Belo,xefi departementu política externa NGO TH,”ne´e koresponde ba estrategia ne´ebe maka PSD liu husi Presidente Zacarias Albano da Costa hakbesik an ba Fretilin no sintonia entre Ramos Horta no Mari Alkatiri iha jogada ne´e”,defende Nando Belo.

Tuir fonte ne´ebe maka Tmd hetan katak,”iha fulan Maio laran mos representante Woodside halo surumutuk ho MNE Zacarias Albano da Costa (tertutup) ho equipa husi kompania Woodside”. Ba Nando Belo,”tuir lolos Zacarias Albano da Costa labele surumutk sub-subar ho Woodside nudar membru governu,hatudu katak nia pembangkan ba PM rasik”,defende Nando Belo.
“Maibe laos tur-tur Zacarias Albano da Costa ba hasoru maibe molok ne´e hatudu Tur hamutuk entre Ramos Horta-Mari Alkatiri-Zacarias Albano da Costa”!

quinta-feira, 17 de junho de 2010

Mari Alkatiri koalia konaba Lideres Karismatika

Husi*Rui Costa

Mari Alkatiri iha ninia komentariu iha Face Book(FB), nia ba foti referencia ba Max Weber iha ninia referencia konaba lejitimasaun lider politika ne´ebe fahe ba tolu,nudar lider tamba huri rai moris mai kaer kedan ukun, tamba iha lideransa nebe karismatika no ikus liu maka racionalidade. Mari Alkatiri iha ninia komentariu iha Face Book atu foka liu ba iha lijitimasaun ba lideransa neébe ho baze karismatika. Tuir komentariu Mari Alkatiri iha FB,buka estabelece relaciona lideransa neébe iha deit lijitimasaun karismatika, lideransa ne´ebe hetan tamba husi sistema feudal ne´ebe husi aman ba oan no sst no ikus liu racionalidade ba lijitimasaun lideransa.

Maibe tuir hau,hanoin Max Weber nian ne´e ninia tinan no otas,ne´ebe iha Mari Alkatiri ninia hakerek konaba lejitimasaun ba lideransa ne´ebe maka atu kaer poder. Neduni limite ba tempo no espasu maka Max Weber,ambiente ne´ebe influencia ba ninia hanoin hodi hakerek konaba tese ida ne´e.

Liu tinan 200,Mari Alkatiri ba foti fali referencia hodi atribui ba lideransa Xanana Gusmao,ne´ebe ninia modal maka lider ne´ebe hetan lijitimasaun karismatika. Maibe Mari Alkatiri faila iha ninia interpretasaun ba Max Weber ninia tese ne´e tamba deit Mari Alkatiri ninia relaciona tese Max Weber ho Xanana Gusmao. Maibe Mari Alkatiri haluha tiha katak “nudar ema moris ne´e laos statis maibe dinamika”. Mos Tese Max Weber nian ne´e bele la koresponde ba kasu Xanana nian iha kontextu Timor-Leste. Iha situasaun no ambiente dificil maka transforma no promove lideransa sira iha mundu. Kasu Xanana ne´e partikular tamba liu husi procesu ida nia laran maka nia hetan lijitimasaun ba liderasansa tamba karisma ne´ebe iha hodi halo jestaun ba krisi iha FUNU (re-organiza resistencia husi baze apoio rahun ba FUNU guirila),mos oras ne´e dadaun nudar birokrata ka xefi Governu ne´ebe halao jestaun oinsa maka beneficia ba ema barak ka povu em jeral ninia interesse. Mari Alkatiri ninia hakerek no leitura ba Max Weber ninia tese konaba lejitimasaun ba lideransa atu limite modal ka kapital lijitimasaun lideransa Xanana maka «Karisma» deit,ne´e intensaun Mari Alkatiri nian oinsa maka minimiza kapacidade Xanana nian ne´ebe oras ne´e dadaun,liliu iha Konsulta Planu Estratejika Desenvolvimentu Nasional (PEDN) ne´ebe lao halaeu sub-distritus hotu-hotu,sai hanesan motivu preokupasuan ba Mari Alkatiri. Tamba Xanana konsegue ba kativa bases suporte Fretilin nian iha sub-distritus sira hotu. Iha Xanana ninia lao ba sub-distritus hatudu katak ho baze ba lijitimasaun poder ne´ebe Max Weber defini relaciona ba Xanana,nia iha pontus 3 ne´e hotu:karisma, exerje ninia funcional no lideransa iha sentidu neébe ukun ba povu hodi servi laos povu maka servi!

*Direktur Exekutivu NGO Tur Hamutuk!

terça-feira, 8 de junho de 2010

Mari Alkatiri kahur fali buat rua la hanesan

subornu estrada Com-Mota ain no kaer kilat iha 2006

Dili,Tur hamutuk media(Thm, 08/06/2010). Mari Alkatiri nudar ex-PM iha I Governu Konstitucional kahur fali buat rua la hanesan,haktuir lia hirak ne´e ba Thm husi xefi Departementu Juridiku NGO Tur Hamutuk,Adolfo Rodrigues,segunda-feira (07/06/2010) iha knua NGO Tur Hamutuk. Tuir Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri kahur alegasaun ne´ebe hetan husi ex-deputadu PSD,Leandro Izaac katak Mari Alkatiri simu subornu iha projektu estrada Com-Mota Ain”. Tenik tan Adolfo Rodrigues,”tuir lolos Mari Alkatiri nudar jurista iha nia formasaun buka koncentra ba kasu ne´ebe maka sai hanesan fakta juridika,maka konaba subornu ka lae,favoricimento ka lae,maibe ex-PM ne´e kahur fali ho kasu estrada Com-Mota ain ho krisi 2006”.

Iha deklarasaun ex-PM Mari Alkatiri ba Jornal Nacional Diário (JND,07/06/2010),”Leandro hein deit atu ba julgamentu,tamba nia kaer kilat iha krisi 2006(JND,halo.1 no 15)”.

Tuir Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri koalia konaba krisi 2006 no kilat,tuir lolos se maka xefi governu iha tempo ne´eba?Se maka PM no kaer governu,nia maka responsabilidade moral no politika”,defende Adolfo Rodrigues. Haktuir tan Adolfo Rodrigues,”Mari Alkatiri nudar jurista,ladun los wainhira atu kesar ba PJR konaba kasu subornu estrada Com-Mota Ain, maibe kahur fali ho kaer kilat iha 2006. Buat rua la hanesan, neduni tatika ida ladun los ba defesa kasu iha Tribunal,fó vantajen ba akusados ninia defesa,hodi bele estabelece kasu rua (Subornu vs krisi2006) ne´e ninia relasaun kausa no efeitu”,haktuir Adolfo Rodrigues (Thm,08/06/2010).

Iha sexta-feira(04/06/2010),ex-deputadu PSD,Leandro Izaac halo deklarasaun ba JND katak,”Horta-Mari simu suborno,konaba projektu estrada Com-Mota Ain”. Tuir Prezidente Ramos Horta ne´ebe hetan mos akusasaun husi Ex-Deputadu Leandro Izaac,katak”kareta BMW hetan,ambulancia,osan ba halo jardim Palacio,kareta anti-peluru 4,ne´e tamba nia amizade ho leu rai Kuwait nian(idem)”.

Tuir publikasaun husi JND (19/05/2010),”PM Kay Rala Xanana Gusmão kancela projektu dalan Com-Mota Ain ho valor US$600 M tamba iha indikasaun ba korupsaun”. Tenik tan PM,”tuir estudus espefikasaun ba projektus ne´e rasik,hatudu katak se projektu ne´e maka lao duni sei lakon osan besik ba US$400 M,tamba projektu ne´e ninia folin por volta deit ba US$200 M”,dehan PM Kay Rala Xanana Gusmao.
Tamba ne´e maka iha kampane CNRT iha tinan 2007,dehan tan PM,”hau iha kampane hau la fó perioridade ba dalan husi Com-Mota ain tamba laos perioridade,laos lakohi halo dalan,maibe indikasaun ba iha korupsaun”,defende PM Kay Rala Xanana Gusmao!

Referencia ba hakerek ne’e:

Jornal Nacional Diario (JND) edisauns(19/05/2010,02/06/2010,04/06/2010 no 07/06/2010)!

http://turhamutuk.blogspot.com/2010/06/kasu-estada-com-mota-ain-mari-alkatiri.html

quinta-feira, 3 de junho de 2010

Australia ba hu ka espia PM Kay Rala Xanana Gusmao,tamba saida?

Dili,Thm(04/06/2010). Australia ninia diplomacia preokupadu duni ho deklarasaun PM Kay Rala Xanana Gusmao nian ne’ebe durante halao konsultasaun ba PEDN iha sub-distritus hotu-hotu konaba Australia/Woodside nebe hakarak nauk Timor-Leste ninia riko no soin. Iha PM Kay Rala Xanana Gusmao,sempre koalia bebeik iha sub-distritus sira ne’ebe maka ba halo Konsultasaun konaba PEDN.
Tuir Tempo Semanal,iha ninia edisaun (01/06/2010) informa konaba “Iha surumutuk hodi sosializa ba PEDN iha Sub-distritu Manatuto, loron quarta-feira (26/05), tuir observasaun Journal ne’e nian,ajentes husi Australia nian subar an iha komunidade nia let hodi akompana saida maka PM Kay Rala Xanana Gusmao hatou ba komunidade, no saida maka Kay Rala Xanana Gusmao menciona konaba Australia no Woodside. Kareta ne’ebe maka ajentes servisus intilijencia uja maka ho matrikula 032.9 CD. Kareta ne’e para hela iha kampu Futebol besik rii baliza nian parte tasi ibun nian(TS,01/06/2010,hal.1 no 16)”.

Tuir Roy Martins,dosentes husi UNDIL katak,”Australia preokupado bot ho deklarasaun PM Kay Rala Xanana Gusmao nian,tamba lian hirak ne’e kasu ba povu iha baze,natural ke Australia preokupa duni”. Haktuir tan,” oras ne’e dadaun hamosu fali konsciencia nasional Timor oan hotu nian,oinsa maka bele hamutuk hodi hasoru imposisaun ba interese husi liur”,defende Roy Martins.

Ba Alberto Reis Maklear,husi UNPAZ,konaba kasu,kareta diplomata Australia ba espia PM,ne’e hatudu katak “Australia preokupado tebes tamba Australia ninia Politika estrategika Timor-Leste sai hanesan parte husi geografia rejional iha dominu politika,ekonomika no geoestratgika Australia nian,neduni se iha Timor-Leste maka iha politika no estratejia nebe maka kontraria orientasaun Camberra nian,bele konstitui ameasa ba Australia”. Ba Alberto Reis Maklear,”alerta mos katak,ultimu konsekuencia maka Australia buka oinsa maka kria instabilidade no troka lideransa ka governu ne’ebe maka la favorece ba sira nia governu”,defende Reis Maklear.

Tuir Nando Belo,xefi departemento Relasaun Externa NGO Tur Hamutuk,”Australia ninia presensa iha konsulta PEDN foin dadaun iha Manatuto (26/05/2010) ne’e iha duni motivu ba espia ka hu PM Kay Rala Xanana Gusmao,tamba tuir lolos ba Kareta CD tenke fo hatene,ami hakarak asiste rona konsultasaun PEDN ne’ebe hatou husi PM Kay Rala Xanana Gusmao.Maibe problema maka sira ba nonok deit,klaru ke iha intensaun ruma”. Dehan Nando Belo,”intensaun bele diak mos bele ladiak,neduni alerta katak rai bot sira,bele halo buat hotu hodi ba atinji sira nia objektivu”,defende Nando Belo,xefi Departemento Relasaun Externa NGO Tur Hamutuk!

quarta-feira, 2 de junho de 2010

Kasu Estada Com-Mota Ain, Mari Alkatiri halo konfusaun

Dili. Thm (02/06). Kasu estrada Com-Mota Ain, halo konfusaun iha Mari Alkatiri nia ulun,tamba nia buka ses husi substancia problemas,maibe buka desvia fali problemas lolos,haktuir Lian hirak husi Direktu Exekutivu NGO Tur Hamutuk ba Thm, Quarta-feira (02/06) iha nia knar fatin,Av.Prezidente Nicolau Lobato,no.7,Dili.

Mari Alkatiri iha ninia konferencia imprensa,iha tersa-feira (01/06) dehan katak,” Dehan Estrada Com-Mota Ain ne’e prejektu ida,ba Xanana,programa ho estudus sira hanesan deur,pokete ka,prejketus ka, programas ka planus ka sira hanesan deit….(JND,02/06,hal.1 no 15)”.
Ba Rui Costa,” Mari Alkatiri buka desvia deit atensaun ho noticias jornalista nian,do ke buka hare ba problema ninia substancia lolos”. Tenik Rui Costa,”hare deit,nia buka halo polemika konaba projektus,planu,programas no estudus,maibe nia buka oinsa maka ses husi problema nia hun ne’ebe maka iha indikasaun ba korupsaun”, defende Direktur Exekutivu NGO TH.
Problema ba Mari Alkatiri maka ne’e,”nia hatene ka lae,existencia projektu husi Com-Mota Ain,nia hatene ka lae,tansa maka Governu Kuwait husu atu Governu Xanana Gusmao nian honra ba akordus ka pre-akordus ne’ebe maka Governo anterior asina ona”, dehan Rui Costa.
“Mari Alkatiri hatene katak,Governu Kuwait la fo imprestimu ba Governu Timor-Leste,tamba Governu Xanana la honra ba kumpromissu ne’ebe maka Governu anterior asina ona ho kompanias balun,inkluindu projektu Com-Mota Ain”.

Iha fulan Outubro 2008,PM Kay Rala Xanana Gusmao,lidera delegasaun ida kompostu husi,Ministra Finansas,Ministru Infra-estrutura,Ministru Negocius Estranjeirus,ba visita Kuwait.Objektivu ba visita maka,oinsa maka bele impresta osan hodi halo aeroporto internacional, Dili.Governu Kuwait la fo osan tamba, kriteriu ida, maka Governu Xanana tenke respeita akordus sira nebe maka asina ona ho governu anterior!